Kuidas analüüsida investeerimisotsuseid ja vältida valeinformatsiooni otsa sattumist

Me elame ajal, mil meil on informatsioon paremini kättesaadav kui eales varem. Vaid väikese guugeldamise teel võib leida sadu allikaid, mis soovitavad aktsiaid või jagavad infot erinevate investeerimisvarade kohta. Aktiivne andmevahetus erinevate investeerimisvõimaluste kohta käib ka erinevatel investeerimisplatvormidel – näiteks eToros saab iga aktsia/vara kohta avaldada kommentaare ja arvamusi, suheldes teiste kauplejatega.

Paraku on selles infokülluses aga teine probleem: hulk valeinfot ja valeuudiseid. Vahel võib valeinfo olla niivõrd kuulikindlalt esitletud, et isegi kogenud kauplejad võivad selle õnge sattuda, jääda infot uskuma ning teha selle põhjal investeerimisotsuseid, mida hiljem tuleb kibedalt kahetseda.

Heade investeerimisotsuste tegemiseks tuleb arendada oma kriitilise mõtlemise oskust ning analüüsida iga vara põhjalikult, laskmata end häirida valeinfost.

Kust algab valeinfo ja lõppeb isiklik arvamus?

Mis puudutab aktsiaturgu, siis fakt on see, et igaühel on aktsiaturu kohta mingi arvamus ja arvamused suunavad turgu olulisel määral. Näiteks võib inimestel olla arvamus selle kohta, et Tesla aktsia on kasulik ost – just selle veendunud arvamuse (või võiks isegi öelda, et kultusliku uskumuse) põhjal on ka aktsia hind kõrgustesse küündinud.

Internetis on tuhandeid või isegi sadu tuhandeid veebilehti, blogisid ja foorumeid, kus arutatakse ja avaldatakse arvamust investeerimismaailma üle ning sellised arvamused võivad ka üht-teist mõjutada.

Küsimus seisneb aga selles, kus lõppeb arvamuse piir ja algab valeinfo levitamine. Mõned valeinfo levitajad väidavad, et nad jagavad lihtsalt arvamust ja see on nende õigus seda teha. Ehkki pealtnäha võib see väide olla veenev, ei tasu lasta end sellest veel peibutada. On suur vahe sellel, kas öelda: “X aktsia ei ole minu arvates hetkel ostmist väärt” või öelda “X aktsia tegevjuht on petis ja ettevõtet ei tohiks osta, sest see on võltsfirma” (nii veider kui see ka pole, siis selliseid väiteid võib siin-seal kohata mõne börsifirma kohta). Ilmselgelt on teise väite puhul tegemist valeinfo levitamisega, kuna tehakse faktiline väide, samas kui esimese puhul avaldatakse lihtsalt oma arvamust.

Foorumites ja muudes avalikes kommuunides kiputakse eriti agaralt selliseid karme väiteid viskama, ilma seejuures oma fakte tõestamata või toetamata. Samas aga võivad naiivsemad investorid jääda neid fakte uskuma või vähemalt võib see neis tekitada sisimas kahtlusevarju, mis jääb neid kummitama ning seetõttu ei pruugigi nad vastavat aktsiat osta.

Hinnamanipulatsioonid, ajastus ja valeinfo mõju

Valeinfo levitamine, selle ajastus ja sellest tulenevad hinnamanipulatsioonid on paraku teadatuntud probleemid, millega seisavad silmitsi kõik investorid ja investeerimisfirmad igapäevaselt, tihtipeale tegeledes turul turbulentsiga, mille on põhjustanud mõni valeuudis.

aastal kaotas aktsiaturg mõne minutiga $130 miljardit, kuna Twitteris säutsuti, et Barack Obama olevat saanud mingis plahvatuses viga. Tegelikult tuli välja, et ametiasutuse Twitteri kontosse oli häkitud. Börs taastus kiirelt, aga see näitab, kui kiiresti ja mastaapselt võib vaid üks säuts mõjutada turul toimuvat.

Mis veelgi hullem, paljud pahatahtlikud (ja suisa kriminaalsed) investorid manipuleerivad uudistega selleks, et teatud aktsia hinda natuke mõjutada – kas või protsendi võrra. Nii tehes loodavad nad teenida aktsia hinna kõikumiselt tulu.

Finantsuudiseid kasutatakse tihtipeale selleks, et väheväärtuslikke aktsiaid (nö penny stocks) ülespoole tõugata, et need seejärel tagasi alla kukuksid (tuntud kui pump-and-dump scheme). Viimasest ajast mäletavad paljud kindlasti Gamestopi aktsiamöllu, ent sarnaseid juhtumeid on olnud ka minevikus. aastal tõusis ettevõtte Cynk Technology aktsia 25 000% ilma, et sellel oleks olnud käivet või töötajaid. Aktsia hind tõusis 20 dollarini ja saavutas 6 miljardi dollari väärtuse, puhtalt sellise manipuleeritud tõusu tõttu.

Paraku teenivad osad inimesed väga palju raha valeuudiste levitamisest.

Kuidas vältida valeinformatsiooni ja analüüsida investeerimisotsuseid õigesti

Kogenud investorid aga ei satu üldiselt valeuudiste õnge juba ühel põhjusel: nad valivad oma uudiste allikaid väga hoolikalt ja ei usalda suvalisi allikaid, st näiteks sotsiaalmeedias levivat infot.

Kogenud investorid võivad eelkõige uurida usaldusväärsemaid uudisteallikaid, nagu näiteks Bloomberg, Reuters, Financial Times, Wall Street Journal (ja Eesti puhul Eesti Ekspress). Seega, esimese sammuna valeinfo vältimiseks tuleks valida oma uudiseallikaid märksa hoolikamalt ja hoida eemale nö suvalistest allikatest, eelkõige sotsiaalmeedias levivast infost.

Samamoodi ei tohiks kunagi usaldada ühtegi suvalist inimest, kes sotsiaalmeedias saadab lihtsalt sõnumi ja pakub investeerimisvõimalusi või -soovitusi.

Enne aktsia ostmist tuleks kaaluda järgnevaid baaspunkte:

  1. Ettevõtte turukapitalisatsioon. See näitab ettevõtte üleüldist suurust ning võib anda vihjeid aktsia võimaliku volatiilsuse kohta. Mida suurem turuosa, seda stabiilsem ja nö turvalisem selline aktsia olla võib, samas väiksema kapitalisatsiooniga firmad võivad olla kõikuvama hinnaga. Uuri ettevõtte majandusandmeid põhjalikult, kaalu maailmas parasjagu toimuvat ja mõtle ettevõttele isiklikust perspektiivist: mis siis, kui sellised oleksid sulle kuuluva firma andmed? Mida sa arvaksid firmast siis?
  2. Käive, tulu, P/E määr. Uuri ettevõtte finantsandmeid, üleüldist tulusust, muutuseid, trende. Kui viskad pilgu majandusnäitajatele, hakkad kohe märkama teatud trende. Uuri ka seda, kas ettevõtte P/E määr on mõistlik – niimoodi saad aru, kas firma võib olla ülehinnatud.
  3. Tööstus ja konkurendid. Mõtle, milline on antud firma üleüldine sektor, kes on konkurendid, kui suured on konkurendid ning milline on sektori tulevik. Näiteks võivad hetkel olla roheenergia aktsiad või elektriautofirmad põnevad, kuna tegemist on kasvava sektoriga.
  4. Ettevõtte juhatus. Uuri lähemalt, kes ettevõtet juhivad, milline on nende kogemus, nende üldised väärtused, arvamused ja juhtimispõhimõtted. Üldiselt annab juba kerge guugeldamine hea ülevaate sellest, kas tegemist on selliste juhtidega, kellesse sul on usku. Tugevad juhid võivad viia ettevõtte börsil väga kaugele.

Mõned allikad, mis on kasulikud aktsiate taustakontrolli ja analüüsi jaoks:

  1. Morningstar
  2. The Motley Fool
  3. MarketBeat
  4. Barron’s
  5. TipRanks
  6. Yahoo Finance
  7. Google Finance

Kui asi puudutab aktsiate ostmist, siis ei tohiks kuulata mitte kellegi arvamust, välja arvatud analüütikuid ja finantseksperte, kes on teinud faktilised analüüsid ettevõtte kohta. Investeerimisotsuste puhul tuleb kõrvale jätta kõik emotsionaalsed arvamused ja mõttekillud ning keskenduda ainult puhtfaktilistele asjaoludele. See on ainuõige viis mistahes investeerimisotsuste tegemiseks.

Allikad ja huvitav lugemine:


#ElaEksponentaalselt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

error: Content is protected !!