Kuidas vähendada impulssostmist?

SEB hiljutisest uuringust selgus, et eestlased ei ole harjunud raha säästma. Liialt paljudel inimestel pole piisavalt raha isegi selleks, et 1-2 kuud hakkama saada juhul, kui sissetulek peaks kaduma.

Ehkki selle taga võib peituda palju põhjuseid, on üks levinud põhjustest liigne kulutamine.

Isegi need inimesed, kes enda arvates ei kuluta palju raha, võivad alateadlikult anduda impulssostudele ning ootamatult palju raha kulutada, nii et polegi võimalik midagi säästa.

Kõige hullem on aga see, et meie ühiskonnas suisa soodustatakse ja kavandatakse impulssostude teele minemist. Suurem osa tänapäevasest turundusmaailmast on suunatud sellele, et mõjutada inimesi tegutsema hetke ajendil. Sedasi töötavad isegi toidupoed: ostusaalis mängib teatud stiilis muusika just selleks, et võtta sinu kaine mõistus ning tooteid paigutatakse strateegiliselt nii, et sul tekiks impulss midagi osta. On põhjus, miks ahvatlevad šokolaadid või näksid on leti läheduses – nii on lootus, et kassajärjekorras seistes tekib inimesel viimase minuti mõte midagi kaasa haarata.

Isegi selline süütu tegu nagu Snickersi ostmine kassajärjekorras võib aja jooksul kasvada suureks lisaväljaminekuks, mida kohe kindlasti poleks vaja olnud.

Ka impulssostude statistika on kole üle kogu maailma. Ca 64% inimestest teeb vähemalt ühe impulssostu kuus, üle 80% inimestest teeb üleüldiselt impulssoste tihti ning suisa üle 50% toidukaubast müüakse impulssostudena!

Just nimelt – üle poole toidukraamist ostetakse ainuüksi impulsi ajendil ning selle impulsi genereerimisega tegelevad turundus- ja tootearendustiimid, kelle peamine ülesanne on panna sind rohkem ostma (ja tihtipeale ostma impulsi ajendil).

Möödas on ajad, mil loodeti müüa tooteid väärtuse põhjal ja inimestele, kes on reaalselt huvitatud tootest – selle asemel luuakse maailmas aina uusi “põnevaid” uudistooteid, millega loodetakse lihtsalt käivitada inimese impulss.

Ole teadlik ja küsi õigeid küsimusi

Kui mõistad lõpuks seda, kuidas turundus- ja müügitegevused on suunatud sinu manipuleerimise suunas, oled ka rohkem teadlik sellest, kui sind üritatakse parasjagu mõjutada. Niiviisi saab sinust aga teadlikum ja targem ostleja, kuna sa hakkad tabama hetki, mil sinu impulsse üritatakse aktiveerida. Selle asemel, et anduda impulsile ja kulutada raha mõttetult, jääb hoopis raha alles ja kes teab, võib-olla saad isegi selle summa säästa.

Inflatsiooni hirmus on eriti oluline muutuda teadlikumaks oma tarbimisharjumuste suhtes ning hakata analüüsima oma tegevusi. Kas sul on konkreetset toodet ikka tõesti hetkel vaja või sa lihtsalt tahad seda osta? Ning kui sa lihtsalt tahad seda osta, siis miks? Kuidas see toode rikastab su elu ja parandab elukvaliteeti? Kas selle ostmine on kohe hädavajalik või võiksid enne pisut teha uurimistööd ning leida potentsiaalselt parema pakkumise?

Võta harjumuseks küsida endalt selliseid küsimusi tihemini ja ole enda suhtes aus. Enamus ajast hakkad avastama, et toodet ei ole absoluutselt vaja ning seega saad ka aru, et vältisid just täiesti asjatut rahakulu.

Ära lase end mõjutada lähedastel või suunamudijatel

Paljud impulssostud ei juhtu mitte üksnes manipuleeriva turunduse tõttu, vaid hoopis lähedaste, sõprade ja populaarsete suunamudijate tõttu ehk teisisõnu, erinevate eeskujude ja teiste inimeste arvamuse tõttu.

Kui mitu korda oled tabanud end lehitsemas sotsiaalmeedias ja märganud oma sõbranna või lemmiku blogija pilti ning mõelnud: Oh, ma tahan ka endale seda vaipa elutoa põrandale, ehkki tegelikkuses on sul juba igati kvaliteetne vaip elutoas olemas. Enne, kui arugi saad, oled juba teinud vaibapoes tellimuse, kulutanud 100 eurot ning seda millegi peale, mida sul ei olnud tegelikult vaja, kuid mis tekitas sulle impulsi osta.

Sotsiaalmeedia kipub ostuimpulsse eriti tihti tekitama, kuna ringi lehitsedes võib tekkida väike kadedus või iha: näed kedagi kandmas midagi ilusat või elamas sellist elu nagu sa isegi soovid, mistõttu tekib soov teha paar internetiostu, millega saaksid end sellele unelmale lähemale viia. Kuna e-poed on nii hõlpsalt käepärast ja ostude tegemine on naeruväärselt lihtne, siis on ka selge, kuidas võid endalegi mõistmata kulutada kuus sadu eurosid impulssostudele.

Jaga oma raha ära

Kui sul on keeruline end ise distsiplineerida ja kipud ikkagi liiga palju kulutama või ostad asjatult tooteid, mida ei ole vaja su ellu, tasub oma igakuine sissetulek kavalalt ära paigutada niimoodi, et sul ei oleks lihtsalt kogu aeg käepärast vaba raha.

Teisisõnu, kohe, kui saad oma sissetuleku, jaga see erinevate kontode vahel niimoodi ära, et kogu summa on jaotatud ning niisama “üle” ei jää midagi.

Siin on piltlik näide sellest, kuidas raha jagada:

  • Konto #1: Igakuine toidu- ja majapidamisraha
  • Konto #2: Üür/kodulaen + kommunaalkulud jm jooksvad teenustasud
  • Konto #3: Säästud (niiviisi hakkad automaatselt iga kuu natuke raha säästma)
  • Konto #4: Investeeringud (nt suuna iga kuu kas või 100-200 eurot investeerimiskontole)
  • Konto #5: Lõburaha, st väljaskäimised, üritused, ostlemine jm

See, milliseid summasid igasse kategooriasse sättida, sõltub sinust, kuid igaühel võiks olla mitu erinevat pangakontot, et oma raha võimalikult hästi paigutada. Säästud on võimalik mõnes pangas sättida ka lihtsalt hoiusele, kuid üldiselt on hea omada võimalikult mitut pangakontot, et raha laiali jagada.

Mis veelgi enam, ära võta iga pangakonto kohta kasutusele pangakaarti, sest niimoodi ei ole sul kergelt käepärast lisaraha. Näiteks, kui otsustad avada pangakonto säästude jaoks, ära võta pangakaarti: niimoodi ei ole sul kergelt ligipääsu säästudele ja pole võimalik impulsile anduda ning säästud ära kulutada.

Kõigele lisaks tasub suuremate ostude puhul võtta paar päeva aega enne lõpliku ostuotsuse tegemist. Näiteks, kui lähed Euronicsi poodi, vaatad seal ringi ja tekib järsku soov osta uus veekeetja, mine esmalt poest ära ja mõtle 1-2 päeva, kas see uus veekeetja oleks ostmist väärt. Vaata internetis muid pakkumisi ja juurdle, kas sul on tõesti seda veekeetjat vaja. Kui leiad ka paari päeva pärast, et ost on mõistlik, võid sellega edasi minna. Just niimoodi tegutsedes saad ka vältida impulssoste.

Raha säästmine ja väiksem kulutamine ei pea olema keeruline, kui sa hakkad endale rohkem aru andma, miks sa käitud nii nagu sa käitud. Kas sa võtsid just selle juustupaki letilt, sest sul on vaja juustu või sa võtsid selle seepärast, et särav reklaam pakkus sulle seda juustu ja tekitas sulle järsku juustuvajaduse? Misiganes tootega ka tegemist ei ole, võta iga ostu puhul paar sekundit aega ja mõtle, kas sul on seda vaja. Võid avastada, et enamikel juhtudel on vastus eitav.

Mis aga kõige parem: iga kord, kui jätad kasutu asja ostmata, jääb sul rohkem raha üle, et hakata investeerima või säästma ning kasvatama oma elu parema tuleviku suunas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

error: Content is protected !!