Inflatsioon: suuresti inimeste endi tekitatud paanikareaktsioon

Pandeemia on vaikselt lõpupoole liikumas, riigid lõpetavad järk-järgult piiranguid, saadaval on mitmed ravivõimalused ja isegi Dr. Fauci nõustus hiljuti, et on vist aeg pandeemia lõpetada. Sellele vaatamata varjutab meid uus „katastroof“ nagu mõned inimesed seda näevad – inflatsioon.  

Inflatsioon on justkui suur kuri koll voodi all, kellest meeldib kõigil rääkida. Me oleme kõik kuulnud seda, kuidas öeldakse, et raha on nüüd vähem väärt või elu läheb kallimaks, kuid mida see tegelikult tähendab? Mis on inflatsioon? Kuidas on seotud keskpangad ja valitsusorganid inflatsiooniga ning kes inflatsioonis süüdi on?

Lühidalt öeldes tähendab inflatsioon hinnatõusu ning seda, et 1 euro eest ei saa enam nii palju kaupu ja teenuseid nagu võis saada mõne aasta eest. See ei tähenda, et üks konkreetne toode on kallinenud, vaid terviklikult on enamus tooteid kallinenud – üür, toidukaubad, transpordihinnad jne.

Viimasel ajal on aga tekitatud palju kisa inflatsiooni ümber ning sellest on loodud omamoodi uus katastroof. Osaliselt süüdistatakse inflatsiooni kõrguses Covid-19 viirust, mis kindlasti ei aidanud kaasa: paljud töökohad olid suletud, inimesed kaotasid töökohti, maailma sadamad olid umbes ja nõudlus oli suurem kui pakkumine.

Tegelikkuses on aga inflatsioon huvitav olukord, kuna suuresti on selles süüdi ei keegi teine kui inimesed ise!

Just nimelt – ka sina.

Nimelt, suur osa inflatsiooni kerkimisest on nö inflatsiooni ootus. Kui inimesed ootavad, et inflatsioon võib olla kõrge, kipuvad nad tegema tänasel päeval rohkem väljaminekuid, kuna nad usuvad, et nad saavad hetkel oma raha eest rohkem – seega neile näib tark hetkel rohkem kulutada, võtta rohkem laenukoormaid jne.

Mida rohkem inimesed kulutavad ja laenavad, seda rohkem tunnevad ka ettevõtted survet tõsta palku (sest inimesed kipuvad lõhki laenama ja lõhki kulutama) ning kõrgemate palkade tõstmine tähendab, et ettevõte peab oma toodete/teenuste hindu tõstma, et oleks võimalik kõrgemaid palku maksta.

Seega tarbijate endi suurem kulutamine käivitab ahelreaktsiooni, mille tulemuseks on olukord, kus ettevõtted on sunnitud rohkem küsima oma teenuste eest.

Julia Coronado, USA Föderaalreservi endine majandusanalüütik on öelnud, et kui kõik inimesed hakkavad inflatsiooni pärast muretsema, hakkabki inflatsioon tekkima.

Majandusteadlased isegi ütlevad, et inflatsioon on tegelikult asi, mille pärast inimesed ei peaks üldse muretsema, aga mõned inimesed ikkagi soovivad tolmu üles kütta ning tekitavad paanikamomendi hirmujutuga nagu kaotaks kõigi inimeste raha nüüd kohe oma väärtuse.

Tõsi, laias pildis võttes mõjutab inflatsioon küll üht-teist, kuid see ei tähenda, et inimesed peaksid nüüd täna hakkama oma raha toppima bitcoini ja kulla alla hirmus, et majandus kukub inflatsiooni tõttu kokku.

Ameerikas muretsetakse inflatsiooni pärast eriti tugevalt, kuna valitsus käis pandeemia tõttu välja suure hulga toetuseid (suisa 6 triljoni dollari ulatuses). Selle peale on majandusteadlased hakkanud kartma, et nii suure rahasumma lükkamine ühiskonda lükkab ka majanduse üle piiri ning põhjustab inflatsiooni. Lõppude lõpuks taandub aga suuresti inflatsiooni tõus inimeste massilisele paanikale ja hirmule: raha väärtuse kadumise hirmus kulutatakse rohkem või laenatakse rohkem raha ning see võibki ajada inflatsiooni kõrgemaks.

Intressimäärad ja inflatsioon

Intressimäär on veel üks sõna, mis on pidevalt inflatsiooniga käsikäes kasutusel, kuid kuidas täpselt mõjutavad pangad inflatsiooni? Jällegi taandub asi tarbimisele.

Kui intressimäär on madal, loodetakse seda, et inimesed laenavad ja kulutavad rohkem raha – inimesed ostavad rohkem ja ettevõtted kulutavad rohkem raha investeerimisele või inimeste palkamisele. Kui intressimäär on kõrge, siis kulutamine aeglustub, kuna ilmselgelt ei taha keegi ka kõrgema intressi juures enam raha laenata.

Keskpangad üritavadki hoida inflatsiooni kontrolli all eelkõige intressimäärade kaudu, tõstes või langetades määra vastavalt sellele, kuhu suunas on vaja inflatsiooni liigutada. Lõppeesmärk on alati hoida inflatsiooni umbes 2% läheduses.

Inflatsioon on aga midagi, mida ei tasu karta ning kindlasti pole paanikaks põhjust. Väike inflatsioon on ühiskonnas vajalik, ehkki see ei pruugi tunduda tore, kui hinnad kasvavad. Mõtle aga sellele: see tähendab ka seda, et sinu sissetulek hakkab kasvama ning seega kasvab üleüldine käekäik. Riigid, kus tooted on väga soodsad, ei ole sugugi edukad alati – see on ehe näide sellest, kuidas langevad hinnad ei ole alati head. Kui toodete ja teenuste hind langeb, ei saa sinu tööandja nii palju sissetulekut, mistõttu ei ole võimalik ka sulle maksta nii palju palka – ja seega sinu sissetulek langeb.

Fakt on aga see, et kui inflatsioon hakkabki tõusma, saavad keskpangad ka sellele reageerida intressimäärade tõstmisega ning see aitab ka juba inflatsiooni kasvu pisut aeglustada.

Inflatsioon ja raha printimine

Inflatsioonis kiputakse tihtipeale süüdistama raha juurdeprintimist, arvates, et see on peamine faktor, mis suurendab inflatsiooni: mida rohkem raha on ringluses, seda rohkem kulutatakse ja seega on inflatsioon suurem.

Eriti on keskpankasid süüdistatud selles hiljuti, kuna erinevates riikides üle kogu maailma hakati raha printima aktiivsemalt just selleks, et vältida võimalikku majanduslangust, mis oleks võinud pandeemia tõttu tekkida. USA-s prinditi rekordiliselt suur hulk raha juurde, mistõttu hakkasid majandusteadlased ka muretsema: mis juhtub, kui inimestele antakse pandeemia tõttu toetuseid, et majandust pisut tagant utsitada?

Tegelikult on aga raha printimise ja inflatsiooni vahelise suhte hirm üsna iganenud. Tõsi, mõnikümmend aastat tagasi oli see igati reaalne hirm, kuid tänaseks on pangandus- ja majandussüsteem niivõrd palju arenenud ning keerulisemaks muutunud, et nö raha printimine üksi ei muuda veel mitte midagi. Tänapäeval luuakse raha juurde eelkõige elektrooniliselt ja seda ei anta lihtsalt inimestele ning ettevõtetele kätte – selle asemel luuakse hoopis reserve keskpangale ning seega on see nö lisaraha pangandussüsteemis, mitte tarbimisahelas ringluses. Seejärel saavad pangad otsustada, kui palju raha majandusse üldse laenatakse, st ringlusesse lastakse.

Isegi, kui valitsused annavad lihtsalt raha välja näiteks toetustena nagu seda tegi USA pandeemia ajal, pole see piisav selleks, et inflatsiooni kergitada, kuna tegemist oli vaid ühekordse väikese summaga – see summa polnud isegi piisav, et suurel määral panna järsku inimesi rohkem tarbima. Lõppude lõpuks on siiski töötuse määr üsna suur pandeemia tõttu ning kui inimesed on töötud, st neil pole sissetulekut, pole neil ka võimekust raha kulutada ja seega ei saa ka inflatsioon kerkida nii kiirelt.

Mõni majandusteadlane võib tõesti vaadata rahareservide suurendamist ning arvata, et järsk raha juurdeprintimine tekitab kohe inflatsiooni, kuid tegelikkuses on majandussüsteem palju keerulisem ja paljas raha juurdeloomine ise ei muuda veel reaalsuses mitte midagi. Just seetõttu ei tasu ka nii sügavalt ainult graafikuid vaadata, vaid tasuks mõelda laiemale pildile.

Venemaa mõjutused võivad olla tugevad

Just siis, kui pandeemia on hakkanud taanduma, on maailm järgmise katastroofi küüsis: Venemaa-Ukraina sõda. Keegi ei osanud ette kujutada, et 2022. aastal tuleb kuulda sõjauudiseid ja murelikult jälgida, kas on oht, et ka meie koduriigiga võib midagi juhtuda peatselt.

Venemaa mõjuvõim maailmas on paraku suurem kui tahaks tunnistada ning algatatud sõda tekitab majanduses tõsiseid probleeme, seda eriti just gaasi ja mitmete toormete tõttu. Venemaa toodab märkimisväärse koguse erinevaid toormeid ning Venemaa ja Ukraina koos moodustavad 30% kogu maailma nisutoodangust. Puhkenud sõja ja erinevate sanktsioonide tõttu on ka nüüd paratamatult vähenemas toormete tarne, mis kergitab omakorda mujal vastavate toodete hindu.

Teisisõnu, kui näiteks Eestisse ei saa tarnida saia tootmiseks nisu Venemaalt ja seda tuleb teha kas või Saksamaalt, muudab see kohe nisu hinna kallimaks ja seeläbi saia hinna kallimaks.

Hetkel arvatakse, et Venemaa rünnaku suurim majanduslik tagajärg ilmneb kõigepealt kütuse hindades, mis ilmselt tõusevad tempokalt. Kõrgem kütuse hind tähendab aga seda, et hinnad sisuliselt kõikides tööstusharudes tõusevad selle tagajärjena.

Venemaa toodab paraku ka mitmeid metalle, sealhulgas pallaadiumit, mida kasutatakse katalüsaatorites.

Ehkki riigid on positiivselt häälestatud ning usuvad, et laias laastus saab tarneaugud ja hinnad tagasi normaliseerida, võtab see paraku aega, kuna riigid üle kogu maailma peavad tarneküsimused ümber mõtlema, tuginema rohkem kohalikele ressurssidele või teistele riikidele peale Venemaa ning kõik see võib võtta aega isegi aastaid. Seetõttu pole ka imelik, kui tänavu on tõesti inflatsioon kõrgem – ja võib-olla isegi järgmisel aastal. Muidugi tekib siinkohal ka küsimus: kas osa Venemaa plaanist ongi olnud suruda läänemaailma majandus põlvili, lisaks oma sõjalisele agressioonile?

Olgu, kuidas tulevik on, hoolimata pandeemiast ja Vene agressioonist ei ole inflatsioon nii suur probleem, mille peale kaotada oma unetunde. Isegi halvimatel aegadel ei muuda inflatsioon sinu rahakotis midagi märkimisväärselt, isegi, kui massimeedia üritab külvata oma ülemääraselt sensatsioonihõnguliste uudistega paanikat inflatsiooni osas.

Paanikaks ei ole mingit põhjust ning kindlasti ei ole hetkel vaja muretseda oma raha pärast või seda kärmelt pista kulla või bitcoini alla. Selle asemel tuleb säilitada rahu, tegeleda oma eluga vaikselt edasi ning mõelda pigem pikaajalisele investeerimisele. Pea meeles, et investeerimine on pikaajaline, mitte lühiajaline tegevus ning sinu eesmärk peaks olema investeerida kümnete aastate pärast toimuvasse tulevikku. Paanika on halvim nõuandja – ainus, mis aitab, on tragi pragmaatiline käitumine.

CFD-d on keerulised finantsinstrumendid, mille puhul on võimendusega kaubeldes väga kõrge risk kaotada raha kiiresti. 78% jaeinvestoritest kaotavad käesoleva teenusepakkuja juures CFD-dega kaubeldes raha. Sa peaksid kaaluma, kui hästi sa tunned CFD-sid ning kas sinu jaoks on vastuvõetav suur risk kaotada oma raha.

Allikad:


#ElaEksponentaalselt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

error: Content is protected !!