Mõeldes investeerimisele või kuidas sellega algust teha – tundub kontimurdvana. Kuidas ma tean, et mu tegevus on edukas? Mis siis, kui ma eksin? Mida ma peaksin teadma? Mida ma tegema pean? Kuidas ma tegutsema pean? Need on vaid mõned küsimused, millest algaja mõelda võib. Alustades isiklikult ei teadnud ma sellest maailmast mitte midagi. Oli ainult tahe mitte sõltuda palgast.
Eduka investeerimise eelduseks on 5 alustala:
- motivatsioon
- pealehakkamine
- teadmised ja informatsioon
- vahendid
- meetod ja kannatlikus
Esimesed kaks on isikuomadused, mida ei saa meile anda. Meil, kas on need või puuduvad. Kas see tähendab, et kõik ei saa investoriteks? Ei. Kuigi need ei tule kõigil naturaalselt, on kõik võimelised need omandama.
Kolmas tähendab informatsiooni varade ja võimaluste kohta ning baasteadmiseid finatsinformatsiooni mõistmiseks.
Neljas tähendab meie rahalist võimekust ning võimet oma ressursse planeerida.
Viies tähendab, et me suudame rakendada kõike eelnevat ning moodustada sellest investeerimisplaani ning keskendume selle läbimisel kannatlikkusele. Investeerimine ei ole kohene ning tulemused valmivad aeglaselt, kiirustades me ainult šaboteerime ennast.
Kui tahad investeerimisega alustada, siis selle jaoks võib olla kasulik eToro kauplemisplatvorm, millega tutvumiseks klõpsa siia.
Kuidas leida motivatsiooni?
Motivatsioonist rääkides kujutame me ette midagi inspireerivat nagu kõne, raamat, mõttetera, artikkel. Midagi mõjuvõimsat ja kaasahaaravat, mis äratab meis tegutsemistahte. Kas tuleb tuttav ette?
Inspireerimisvõimet seostatakse tihtipeale “õigete sõnadega” , mis tekitavad meile tunde justkui kõik oleks võimalik. Kuigi selles on omajagu tõde, on tõde ka selles, et ükski hulk häid sõnu ei suuda meid motiveerida tegema midagi, mida me ei taha, sest motivatsioon on seotud isikliku tahtega.
Tahe on miski, mis peitub igaühes. Tahe on alus enese motiveerimiseks ning tegutsemiseks. Miks me tahame seda teha? Miks me tahame alustada investeerimisega? Mida see meile annab? Need küsimused aitavad meid motivatsiooni teekonnal. Kui me keskendume neile, ei ole motivatsiooni leidmine enam raske. Kui me aga ei leia ikkagist motivatsiooni, tekib küsimus, kui suur on meie tahe. Mida me sellest loodame? Miks me seda teeme?
Ilma tahteta ei ole motivatsiooni, ilma motivatsioonita ei ole meil piisavalt võimekust tegutseda. Mistõttu võib öelda – motivatsioon on kõige vundament, ilma selleta ehitame me maja liivapõhjale. See võib seista natukene, kuid hakkab vajuma või isegi laguneb õige pea.
Mis on pealehakkamine?
Pealehakkamist seostatakse alatihti motivatsiooniga, kuid need erinevad. Me võime olla motiveeritud oma tegevusele, kuid jõuda mitte kuhugi. Motivatsioon on kõigest emotsionaalne seisund – võiks öelda, et see on hetk, kus me oleme saavutanud teadlikkuse oma tahte üle ja olnud üle oma kahtlustest ning hirmudest.
Pealehakkamine tähendab aga tegutsemist tahte elluviimisel. Paljude jaoks tulevad need kaks sünkroonis, mistõttu me ei kipu neid eristama. Pealehakkamine eeldab, et me loome endale kindla teekonna selleks, et liikuda oma tahte saavutamisele lähemale.
Teisisõnu, see on hulk harjumusi ja nende kujundamine progressi nimel. Motivatsioon ja pealehakkamine on nagu parem ja vasak pool – motivatsioon näitab suunda ja pealehakkamine loob viisid. Ühtlasi nad toetavad teineteist ning on läbivad kõigis viies investeerimise alustamise punktis.
Harjumused
Investeerimisel tuleb tihtipeale ette olukordi, kus me tüdineme või tunneme jõuetust edasiliikumise ees. Siin tuleb appi meile motivatsioon, mis kinnitab meile, miks me seda teeme. Kui me oleme juba keskendunud oma põhjusele, viivad meid edasi harjumused.
Pealehakkamise põhimõte on luua endale kindlad harjumused kindlate tegevuste teostamiseks ning korrata neid, kuni tulemus on saavutatud. Harjumused tagavad meile ka kindluse, et kui me satume tupikusse, siis me ei peatu, vaid liigume edasi.
Harjumuste rakendamine on oluline – ilma nendeta on meil ainult ilus unenägu tulevikust. Kuidas luua harjumusi? Millised need olla võiksid? Kuigi harjumused eeldavad korduvat samalaadset tegevust, peame me meeles pidama loogikat ja olukordi. Meie harjumus võib olla osta aktsiaid pärast langust, sest see on toonud meile edu. Mis saab siis, kui langus toimub uuesti ja sügavamale? Harjumus ütleks meile, et osta uuesti, mis oleks vale, sest hind võib uuesti kukkuda. Seega meie tegutsemine peab põhinema loogikal ning olema muutuv vastavalt olukorrale. Sellest tulenevalt saavad olla meie harjumused lühiajalised ning peame neid ümber mõtestama vastavalt olukorrale.
Näiteks: Motivatsioon on teadmine, et tahad alustada investeerimisega. Pealehakkamine oleks luua harjumused investeerimisega alustamiseks. Mida meil selleks vaja on? Kõigepealt peame me välja selgitama , mida me teame ja mida me ei tea, siinkohal on meil vaja rakendada harjumust mõelda ja arutleda iseendaga.
Vastates sellele küsimusele anname me endale juhtnöörid tegevuseks ning meie harjumused moodustuvad vastavalt sellele. Me teame, et meil on vaja teatud informatsiooni, me teame, et meil on vaja teatud fonde ja me teame, kui palju aega me saame panustada. Me teame, et peame lahendama 2 probleemi ja meil on teatud hulk aega selleks igapäevaselt. Meie harjumused siinkohal võiksid olla jagada oma aeg igapäevaselt uue informatsiooni leidmisele ja töötlemisle ning oma varade ettevalmistamisele.
Tegutsema hakkamine on tihtipeale raske, sest me tunneme, et me ei tea, mida teha või kuidas edasi minna. Ka siinkohal aitavad meid harjumused. Tupikusse joostes kipume me alistuma, alistumine on aga peatumine ning paigalseis on vastand pealehakkamisele ehk tegutsemisele. Me tahame tupikust välja saada, seega peame looma endale harjumuse mõelda, planeerida ja leida lahendus. Ühtlasi on pealehakkamise aluseks harjumused, eriti harjumused, mis juhinduvad loogikast, hetke olukorrast ja muust abistavast infost/olukordadest.
Karjäär on samamoodi motivatsioon, pealehakkamiseks on meil vaja harjutada sisse teatud mõtteviisid ja tegevused, mis on vajalikud sellel teel edasipürgimiseks. Me ei saaks alustada karjääriteekonda, kui meil ei oleks harjumust mõelda nagu selle ala töötaja, harjumust tegutseda nagu selle ala töötaja. Seega harjumused on aluseks pealehakkamisele. Harjumused, mis keskenduvad mõtteviiside loomisele ja teadmiste rakendamisele on aga meie kõige väärtuslikumad varad siinkohal.
“Mõelda on raske, sellepärast enamus parastavad” (Carl Jung).
Keskmine inimene on harjunud elult võtma seda, mida see annab, kuid vähesed mõtlevad sellest kaugemale. Seetõttu võib öelda, et harjumused, st harjumus mõelda, eristab edukaid edututest.
Kui tahad investeerimisega alustada, siis selle jaoks võib olla kasulik eToro kauplemisplatvorm, millega tutvumiseks klõpsa siia.
Teadmised ja informatsioon
Teadmised ja informatsioon tähendab laiemas mõistes enese kurssiviimist meid ümbritsevaga. Mis on meie võimalused investeerimiseks? Kui palju kapitali need vajavad? Kus teha tehinguid? Millised on kulud? Kui palju me teenida võime? Nendele küsimustele tuleb vastata enne, kui me saame üldse rääkida investeerimisest. Iga turul olev võimalus kannab erinevaid riske ja saaduseid, eduks peame me teadma, millega on tegu. Lisaks sellele me peame mõistma, mida see informatsioon tähendab.
Kuidas ma leian varasid, mis mind huvitada võiksid?
Võimaluste leidmiseks on kõige parem abi internet. Tänu otsingumootoritele leiame me hulgaliselt aktsiaid, fonde, kauplemisplatvorme jne. Head kohad on blogid, sest neisse on tihtipeale koondatud palju infot turgudel müüdavate varade kohta. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et me ei hakkaks kellegi aktsiasoovitusi enda portfelli koguma enne, kui me oleme teinud omapoolse analüüsi.
Head kohad informatsiooni leidmiseks on ajalehed, ajakirjad, veebiväljaanded, mis järgivad turgude tegevust: näiteks Morningstar, Financial Times, Äripäev jne. Mõttelõnga aitavad avada ka Yahoo Finance ja börside kodulehtedel olev informatsioon. Võimalused on lõputud.
Aitab näiteks see, kui me sõnastame endale lahti, milline valdkond meid huvitab ning pöörame oma otsingu selle poole. Näiteks, kui me tahame teada taastuvenergiatootjaid, siis saame konkreetselt märksõna rakendada otsingumootoris ning leiame firmasid, kes toodavad energiat, toodavad seadeldisi energia tootmiseks jne.
Mida me teeme edasi, kui leiame võimaliku investeerimisvara? Me peame teadma, millega on tegemist. Näiteks Tesla Inc ei ütle meile midagi, kuni me ei uuri firmat lähemalt. Mida rohkem me teame varaga seonduva tegevuse ja finantside kohta, seda paremini oskame me hinnata, kas sellesse tasub investeerida.
Teisalt peame me vaatama, mida räägitakse selle vara kohta meedias. Uudised mõjutavad varade liikumist ning tihtipeale toovad need kaasa äkilisi kõikumisi. Uudised aitavad meil hinnata, kui ohtlik võib olla varasse raha paigutamine. Näiteks Gamestopi sensatsioon oli kajastatud paljudes meediaväljaannetes, see tõi kaasa paanika turul, sest arvati, et tegemist on kiire rikastumise võimalusega. Sellistel olukordadel tasub silma peal hoida, sest need ei ole kõige paremad ajad turule sisenemiseks.
Kuidas ja kus osta varasid? Kauplemiseks on mitmeid vahendeid. Kõige soodsam ja kiirem on seda teha maaklerplatvormidel (neist mõned märkimisväärsed on eToro, Admiral Markets ja Plus500), sest tehingud on kohesed ning alustada saab väga vähesega. Seevastu on taolised platvormid ohtlikud, kuna kauplemine toimub võimendusega, muutes riskid suuremaks. Samuti ei pruugi sa olla reaalselt selle vara omanik, vaid kaupled üksnes hinnaga.
Panga kaudu on varade ostmisel tehingutasud märksa kõrgemad, ent see on turvalisem valik ning varad kuuluvad sulle. Arvestama peab aga aeglase tehingu teostamise ja kõrgete tasudega. Tehingute tegemiseks tuleb avada investeerimiskonto, mida saab teha internetipangas üpris hõlpsalt, järgides panga juhiseid.
Kuidas mõista vaadeldavat infot? Finantsmaailma paremaks mõistmiseks on soovitatav lugeda täpsemalt vastavat kirjandust. Alustamiseks piisab, kui me teame põhilist.
Mille järgi otsustavad asjatundjad? Ekspertinvestorid järgivad üldiselt teatud sihtarve, sh näiteks P/E (millest rääkisime lähemalt siin artiklis), dividendimäärad jne. Mõningate põhimõistete teadmine aitab mõista varade võimekust, just nagu aitab ka hinnagraafikute analüüsimine.
Täieliku ülevaate saamiseks peame me graafikud kõrvutama majandusolukorraga. Näiteks võib varal olla graafiku järgi palju kasvupotentsiaali, suhtarvud tunduvad lubavad, kuid kui maailma majanduses ei ole sellel tootel enam kohta, siis muutub see vara automaatselt riskiks meie investeerimisportfellis.
Plaanide tegemisel tuleb võtta aega ega tohi tormata ühe näitaja baasil otsuseid tegema. Otsuseid tuleb planeerida mitmele allikale tuginedes. Kiirustajad võidavad ainult vahest ning elavad teadmatuses selle osas, miks see võit tuli. See, kes teeb kaalutletud otsuseid, võidab järjepidevalt ning teab täpselt, miks ta võidab või kaotab. Planeerimine viib edasi, selle puudumine karistab.
Investeerimisvahendid
Enne investeerimisega alustamist tuleb paika panna, millist raha me kasutame ja millisel määral. Siinkohal hoiatan: ära kasuta investeerimiseks mitte kunagi laenu! Pole olemas ühtegi garantiid, mis lubaks tulu – isegi hoiused võivad olla riskantsed. Raha planeerimisel tuleks kõigepealt paika panna kodune eelarve ning samuti on kasulik investeerida järjepidevalt pika perioodi jooksul – st paigutad kindla summa investeeringuteks teatud ajaperioodi jooksul. Niimoodi saab hajutada riske paremini ja maksimeerida oma tulusid.
Arvestada tuleb sellega, et investeerimine toob maksukohustuse, kusjuures krüptode puhul ei kehti samaväärne maksupoliitika nagu muude investeeringute puhul. Tavaliselt on lubatud maha arvata negatiivsed tehingud positiivsetest ning arvestada tulumaks jäägilt. Krüptoga on see vastupidi, mistõttu kaasnevad nendega kaotustest olenemata kõrged maksukoormad.
Vahendite hulka ei tohi arvestada raha, millest me sõltume, samamoodi ei saa loota, et me võime koheselt investeerimisest elatuda. Meie suhe rahaga määrab ära, kui kergekäelised me turul tegutsedes oleme. Kui see summa on meie jaoks lihtsalt number, mille kaotamine on meile tähendusetu, siis me paneme ennast olukorda, kus me ei huvitu sellest, kuhu see raha läheb. Kui me paneme raha endast kõrgemale pedestaalile, siis me lähtume tegevuses liialt kaitslikult. Kui me suhtume rahasse kui tööriista, mille kontrollijad oleme meie, paneme me ennast vastutama tuleviku ees.
Valides vahendeid peaks olema meile selge, et need ei ole laenatud ja me ei sõltu neist. Lisaks sellele peame me arvestama, et tulud loovad kohustusi ning kõige enam peame me meeles pidama, et meie suhe varadega määrab ära selle, kuidas me neid valitseme. Olgu meie tegevus juhitud vastutusest ja meie otsused läbimõeldud ja kindlameelsed, mitte kärsitud, kaitslikud või ükskõiksed. Sedasi jõuame me kaugemale, kui meie eelkäijad.
Metoodika haldab endast strateegilist tegevust, mis põhineb neil 5 põhimõttel. Viisi, kuidas me investeerime ja kuidas sellega algust teeme, loome me ise. Alustamiseks peame me ennast motiveerima, algatuseks on meil vaja väljakujunenud harjumusi, teadmised ümbritseva kohta annavad meile võimaluse näha võimalusi ning otsustada teadlikult, varade planeerimine kaitseb meie tulevikku, selle kõige teadmine loob meile võimekuse leida meetodid tegevuse teostamiseks.
Kas see on kõik, mida investoriks olemine tähendab? Kas see on kõik, mida vajame, et olla edukas investor? Kindlasti mitte! Kuid edu algab tegemisest, tegevuse alustamiseks on hea, kui meil on midagi, mis aitab meil leida edasise suuna.
Majandus on üldjoones matemaatiline ja selle tulemused on ennustatavad artimeetiliselt, kuid on olukordi, mis löövad kõik need numbrid paigast ära ja sellega kaasneb paanika: turumanipulatsioonid, pettused, sõda, skandaalid vms. Tihtipeale tekivad mikrolangused või äkilised majanduskriisid, mis lahendavad end kiirelt, ent olid ootamatud. Enne investeerimisega alustamist tuleb saavutada sisemine tasakaal ja lasta lahti impulsiivsusest. Investeerimisvarad ei ole töölised, kellelt saab nõuda kindlaid tulemusi. Kannatlikkus annab vaimse valmisoleku, mida on vaja investeerimismaailmas.
Kui tahad investeerimisega alustada, siis selle jaoks võib olla kasulik eToro kauplemisplatvorm, millega tutvumiseks klõpsa siia.
#ElaEksponentaalselt
