Home » Miks ühiskond näeb väärtust väärtusetus?

Miks ühiskond näeb väärtust väärtusetus?

Raha – uks vabaduseni. Rikkuse jahtimisel või luksuste ning jõukuse poole pürgimises pole midagi halba. Mis on aga selle hind ja millised tagajärjed kaasnevad jõukuse poole teed rajades?

Tihtipeale toovad meie tegevused sellel rajal kaasa positiivseid tulemusi – töökohad, innovatsioon, edasikantud rikkus, maksutulu – kõik on positiivsed tulemid. Teisest küljest on olukordasid, kus tulemus ei ole nõnda idülliline. Keda me petame: tihtipeale juhtub, et rikastumise nimel kipume unustama kõik muu ning keskenduma ainuisikuliselt ühele – rikastumisele.

Üle dekaadi juba eksisteerinud, ent viimase kümnendi teisel poolel kuulsaks saanud krüptoraha token’id on hea näide projektist, mis keskendub ainult ühekülgsele rikkuse koondamisele.

Ma olen rääkinud ka varasemalt, kuidas need token’id on tegelikult väärtusetud, kuid viimastel kuudel esile kerkinud võimalikud pettused on hea aeg teemat uuesti puudutada. Investeerimise seisukohast lähtudes on krüptoraha samaväärne püramiidiskeemide või nö suurema lolli teooriaga, nagu varasemalt mainitud. Krüptoraha ei loo mitte mingisugust väärtust või kasumit – selle bilansi moodustavad hoidjate nõuded tokeni vastu, mis suurenevad tänu turujõududele.

See tähendab, et kasutajad saavad digitaalse koodi, mille vääring võib aja jooksul kasvada. Kuidas selline asi on võimalik? Ei olegi! Selliseks vara suurenemiseks on 2 võimalust:

  1. Vara saaja toodab selle eest midagi, mis loob lisaväärtust või
  2. Pettus.

Viimastel kuudel meedias kulutulena levinud FTX’i skandaal on ainult jäämäe tipp erinevatest pettustest, mis krüptomaailmaga käsikäes käivad. Platvormid nagu Celcius, Gemini, Paxos on vaid mõned firmad, kes on pahuksis seadusega, alustanud pankrotimenetlusi või on SEC-i uurimise all. FTX illustreerib ideaalselt seda, kuidas krüptoraha on väärtusetu.

FTX’i probleemid said alguse sellest, et kliendid proovisid oma varasid likvideerida, kuid avastasid, et nad ei saa seda teha. Hilisem uurimine selgitas välja, et FTX’il ei olnud fonde, et katta oma klientide nõuded. FTX ei ole kaugeltki ainuke likviidsuse küüsis vaevlev firma – teised ei ole piisavalt suured ega juhitud kurikuulsa ja ühiskonnas altruistliku figuurina tuntud nö hea samariitlase poolt, mistõttu pole ülejäänud firmade jändamised esikaaneväärilised olnud. 

Mis paneb investoreid endiselt uskuma sellesse skeemi? Vaba vara? Anarhia? Keskvõimu puudumine ja pankadele “ärapanemine”?

Paljud järgijad usuvad, et krüptoraha on tulevikuvaluuta, mis muudab kogu maailma rahandust. On neid, kes tahavad, et krüptost saaks uus VISA või Mastercard, sest selle kontroll on ühiskonna käes. See väide ei ole aga tegelikult tõene, kuna BTC on näiteks praeguse seisuga 5 meisterkodeerija käes, kelle tegevusest sõltub kogu tokeni tulevik ja ühtlasi ka nende vara, kes sellesse panustanud on. Põhimõtteliselt on iga investor usaldanud oma vara 5 inimese kätte, kelle üle ei ole kellelgi hetkel mingit kontrolli ja osad neist hoiavad eemale avalikkuse huviorbiidist.

Võttes arvesse viimast ei saa me siin rääkida detsentraliseeritusest, vaid võimu koondumisest pisikese grupi kätte – see pole raha demokratiseerimine, vaid vastupidiselt hoopis türannia. Demokratiseerimine on hea loosung oma idee müümiseks, sest kes ei tahaks olla vaba? See seab küsimuse alla meie praeguse olukorra ning juhib meie tähelepanu kõrvale sellest, et me tegelikult anname oma vabadused just käest ära.

Küsitav krüptoraha väärtus

Viimasel ajal on hakkanud pinnale kerkima lugusid sellest, kuidas ühte või teist token’it on tehislikult väärtuslikumaks muudetud. Termin wash trading pole väga populaarne, kuid just sellist meetodit kasutatakse token’ite hinna manipuleerimiseks.

Wash trading tähendab sisuliselt kauba isiklikku ülesostmist nõudluse näitamiseks. Näiteks, bänd annab välja albumi, paneb selle müüki ja ostab koopiad oma sõprade ja tuttavate ning isikliku vara eest üles – see näitab, et nõudlus on suur, mistõttu tekitab see üldsuses suurt huvi, kuid see on ühtlasi ülesehitatud valele, sest algne nõudlus oli fabrikeeritud.

Wash trading‘uga seotud süüdistusi on saanud isegi Gemini platvorm. Samuti kahtlustatakse, et sarnase skeemiga on hakkama saanud Elon Musk ja Cathie Wood, kui korreleerida nende väljaütlemisi krüptoraha hinnaliikumisega.

Kui vaadata BTC hiljutist hinnaliikumist ja võrrelda seda Cathie Woodi üleskutsetega, on sarnasusi omajagu. Kas Ark Invest on üks võimalikest krüptopetistest? Seda saab hetkel vaid spekuleerida. Tõsi on aga see, et Cathie Wood ei saa kuidagi öelda, milline võib BTC või mõne teise krüptotoken’i hind tulevikus olla. Tema jutu motiiv on müügitekst, loodud investorite meelitamiseks. Vaadates Ark Investi ETF-ide kaootilist kulgemist turul ei saa ka imestada Woodi meeleheidet.

Krüptoraha tulevik

Krüptoraha suurim trump on hetkel BTC – kõige kuulsam ja väärtuslikum krüptoraha. Ühtlasi on Bitcoin omamoodi kõigi teiste token’ite saatuse kaalukauss – kui lõppeb Bitcoin, lõppevad ka kõik teised.

Praeguse seisuga võib lähiaastatel oodata krüptode täielikku ümberstruktureerimist, sest SEC nõuab juba praegu suuremat kontrolli krüptode üle. Ei lähe kaua, kuni token’id on samamoodi reguleeritud nagu FIAT-valuutad ja teised maksevahendid. Selline tuumelemendi muutumine võtaks krüptorahalt ära nende suurima müügiartikli, milleks on absoluutne vabadus.

BTC on näidanud juba, et ostjatel ning hoidjatel hakkab jõud raugema, sest juhtfiguuride kiitlemine ei ole ennast ära tõestanud. Hetkel on küll hakkanud taastuma Redditi gruppide tegevus, mille vahendusel võivad amatöörinvestorid mõnevõrra BTC hinda mõjutada. Sellel ei ole aga pikaajalist ega suurt mõju, sest amatöörinvestorid olidki tegelikult Redditi gruppide suured kaotajad ja nende panustatud summad ei muuda oluliselt turusegmentatsiooni.

Kas BTC hind hakkab üldse tõusma, oleneb suurinvestoritest. Nagu oli näha viimase Redditi laine puhul, kipuvad nad ootama ideaalset survestamiskohta, kus panustada kiirele kasvule, et seejärel kohe likvideerida saadud tulu.

Samuti oleneb nii mõndagi FTX’i ja teiste krüptofirmade kohtuasjadest. Kui Sam Bankman-Fried mõistetakse õigeks, tuleb igal juhul kaasa suurem kontroll, mis väldib tulevikus sarnaste segaduste kordumist. Suure tõenäosusega teda aga õigeks ei mõisteta, mis paneb omakorda musta märgi külge kogu krüptomaailmale ning karmistab kontrolli.

Krüptofirmad ei ole ainukesed vead krüpto olemuses. Paljud ei tea seda, aga BTC näitel leiti selle tarkvarast hiljuti turvaauk, mis lubas ühte token’it mitu korda kasutada ja replikeerida. BTC nö juhid ehk meisterkodeerijad vaikisid selle maha ja lõid üks hetk veaparandusega uuenduse, öeldes, et tegemist oli vaid rutiinse uuendusega. Hiljem selgus, et tegelikult parandati viga, mille olemasolust kasutajaid ei teavitatud – nahhaalne tegevus inimeste poolt, kes väidavad, et krüptoraha kuulub rahvale ning sellel puudub keskvõim. See on ju ideaalne keskvõimu näide! Krüptorahad teevad hetkel oma luigelaulu ja mõne aasta pärast jõuavad need sinna, kus nad olema peavad – väärtusetute trendide unustusteprügilas.

Digitaalsel valuutal on küll tulevikku, aga krüptoraha on loodud põruma. Füüsilise raha kasutamise võiks lõpetada, kuid meil ei ole vaja selle jaoks keerukat ja energiat raiskavat süsteemi, mille on loonud tõsise kontrollijanuga türann.

Naljaga rääkides, siis krüptoraha on tõsiselt hea valuuta küll: peame seda otsima bittide keskelt nagu mõne videomängu aardejahi quest’is, ainult, et kogu protsess on kordades igavam ja vajab kümmet protsessorit edukaks tööks.

Rahandus vajab innovatsiooni, kuid on lollus nimetada innovatsiooniks midagi, mis on inseneeritud meie mõnitamiseks. Me ei taha seda endale tunnistada, aga oleme sõna otseses mõttes tagasi kullapalaviku ajastus – ainus vahe on see, et seekord ajame seda kulda taga digiruumis, mitte ei pea külmetama jõevett sõeludes.

Kas vabadus on tõesti seda väärt? Mis vabadusest või keskvõimu puudumisest me räägime? Kommunistid lubasid luua võrdse töölisklassimaailma ja absoluutselt demokraatliku riigi, kus rahva võim ja töölisklassi jõud on kesksed tegurid, kuid vastutasuks saime rangete piirangutega ühiskonna, kus võimukandjad otsustasid kõike teiste eest – see ühiskond hoopis soodustas ebavõrdsust ja jagatud viletsust.

Miks inimesed laskuvad sellistesse ekstreemsustesse? Käisin hiljuti vaatamas filmi “Vaal” – peategelane oli mitmes mõttes muljetavaldav ning kirjutatud suurepäraselt, kuid mulle jäi silma üks teine aspekt. Mis siis, kui osad meist ongi enese teadmata enesehävituslikud? Ma ei usu, et pettuseid saab õigustada depressiooniga, ent igasse juhtumisse tuleks süveneda individuaalselt ja faktipõhiselt.

Huvitav on mõelda, kui oluliselt mõjutavad elu negatiivsed mõtted. Samuti on huvitav mõelda, et kui inimesed poleks nii enesehävituslikud, kas see mitte ei aitaks hoiduda pettuste rajal kõndimast? Kõik peaksid soovima head elu, ent samas peaks meil olema ka impulsikontroll, mis takistab meil teistele liiga tegemast. Mis on see “miski”, mis paneb mõne ületama piiri õige ja vale vahel? Vähesed teadmised? Tahtmatus näha head kõige halva ümber? Elamine mineviku kannatustes?

Pole vale tahta rikkust – see loob hea ühiskonna. Tõsi, see võib tuua ka halba, nagu iga osa elus. Mis siis, kui me aga saame kontrollida halba? Hetkel, kui hakkame mõtlema ühiskonnale tervikuna ja teadvustame oma tegevuse tagajärgi, suudame valida lahendused, mis viivad meid elus edasi teisi ohustamata, tehes seda, mis on õige. Nagu öeldakse, siis tuhat korda mõõda, siis alles lõika.

Allikad ja kasulikud viited:


#ElaEksponentaalselt