Vene-Ukraina sõda: 4 varagruppi, mida kriis mõjutada võib maailmaturul

Keegi ei oleks oodanud seda, et 2022. aasta algab sõjaga, ent just sõda on saanud reaalsuseks tänu 24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene vägede tõttu. Lisaks Ukraina laastamisele on puhkenud sõda löönud kõikuma ka mitmed maailmaturud isegi nii mastaapselt, et osad riigid kardavad juba toidupuudust ning muidki probleeme. On ka neid, kes arvavad, et Venemaaga seotud sanktsioonid võivad tähendada potentsiaalset suurt majanduslangust.

Paraku tuleb tõdeda, et Vene-Ukraina kriisi mõju ulatub tunduvalt kaugemale Ukraina piirist, ehkki paanikaks pole kindlasti veel põhjust – paanika on alati halvim nõuandja. Siiski on aeg mõelda sellele, millised toormed on löönud maailmaturul kõikuma ning kuidas see kõik võib sind kui tarbijat igapäevaselt mõjutama hakata.

Nisu

Näide nisu hinna järsust tõusust, nagu nähtav eToro platvormil

Massimeedia on tarbijates õhutanud üsna palju hirmu ja paanikat nisu tõttu, mille hind, nagu näha ülalolevast graafikust, on järsult tõusnud Vene-Ukraina sõja tagajärjel. Hinnatõusu taga on fakt, et Venemaa ja Ukraina koos toodavad umbes veerandi maailma nisust (Venemaa on toodangu poolest kolmandal kohal Hiina ja India järel). Sanktsioonid tähendavad aga seda, et nisutarne on ilmselgelt pidurdunud ning seega on paljud maailma riigid paanikas, kartes, et nüüd pole võimalik toota nisupõhiseid tooteid ega toita loomi (kelle sööt koosneb nisust).

Türgi ja Egiptus on eriti haavatavas olukorras, importides peaaegu 70% oma nisust Venemaalt ning Ukrainast. Ukraina on lisaks ka oluline maisi ja päevalilleõli tootja.

Ehkki paljud riigid kardavad sõja mõju maailma toidulaua jaoks ning nisutoodang võib tõesti kannatada, tasub mõelda ka faktidele. Mis puudutab maisi, siis 31% maailma maisitoodangust tuleb Ameerika Ühendriikidest, 23% Hiinast ja 9% Brasiiliast (teiste riikide osakaal on veel madalam).

Päevalilleõli on kõige halvemas seisundis, kuna tõepoolest, praktiliselt kogu maailma päevalilleõli toodang tuleb Ukrainast ja Venemaalt.

Kas sõda tähendab aga tõesti seda, et nüüd on toiduletid varsti tühjad ja toidu hind tõuseb 20-30% (nagu mõnel pool hirmutati)?

Kindlasti ei ole põhjust paanikaks. Päevalilleõli on võimalik asendada rapsi- või oliiviõliga: rapsiõli suurimad tootjad on Kanada ja India, oliiviõli suurim tootja on Hispaania. Seejuures pole päevalilleõli ka sugugi tervislik – ehkki maailm on harjunud päevalilleõli tarbima suurtes kogustes, on mitmed uuringud tõestanud, et taimeõlid (välja arvatud oliiviõli) on tervisele üpris kahjulikud põletikulise mõju tõttu.

Ka nisu on vili, millele on olemas mitmeid alternatiive. Ehkki paljud meist on igapäevases toitumises harjunud nisuga, ei ole nisu puudumine maailma lõpp – ja seejuures ei ole endiselt ei Ukraina ega Venemaa isegi nisu tipptootjad.

Enne paanikaostude tegemist tasub natuke ratsionaalselt mõelda. Igaühel on võimalik oma toidulauda ümber kujundada ning on väga võimalik, et nisu ja päevalilleõli eemaldamine toidust teeb tervisele just head.

Ilmselgelt tuleb riikidel tarneahelad ümber mõelda ning olukorraga harjumine võtab aega, kuid tarbijatel ei tasu ka hulluks minna ja toitu sahvrisse varuda nagu homset päeva ei tuleks.

Energia

Suurim probleem seisneb eelkõige energiatarnetes. Pole saladus, et Euroopa on tugevalt sõltunud Vene energiast – isegi niivõrd, et Venemaa SWIFT-i süsteemist väljalõikamise otsus tuli suurte raskustega. Endiselt on ebatõenäoline, et Euroopa lõikaks end täielikult välja Vene gaasist, sest eurooplased lihtsalt sõltuvad Vene gaasist hetkel liialt palju ning selgeid alternatiive ei ole.

Sõjast tulenevalt on ka kütuse hinnad hakkanud massiliselt tõusma – isegi niivõrd, et kardetakse 2.5-eurose hinnasildi saabumist.

Toornafta hind on kahtlemata suurim probleem. Goldman Sachsi sõnul võib toornafta hind Vene toodanguta saavutada USD150 piiri barreli kohta, JPMorgan arvab, et hind võib isegi saavutada 185 dollari piiri, kui Vene tarne probleemid võivad jätkuda sanktsioonide tõttu.

Transpordiprobleemid

Hiina ja Euroopa vahel loodi juba 2011. aastal raudteetarne ahel, mille kaudu on reisinud üle 50 000 kaubarongi. Ehkki need kaubarongid ei tarni just kõige suuremaid koguseid, on need siiski moodustanud olulise osa Aasia ja Euroopa vahelisest tarneahelast – ja Ukrainal on olnud selle osas oma roll.

Odessas asub ka üks suurimaid laevakonteinerite terminale, mis vahendab suurel määral Ukraina importe-eksporte. Kui Odessa sadam ei saa töötada, kardetakse meeletut humanitaarkatastroofi.

Metallid: nikkel, vask, raud

Suurim toormeprobleem on seotud metallidega. Venemaa ja Ukraina juhivad maailma nikli-, vase- ja rauatoodangut ning on oluliselt seotud ka pallaadiumi ja plaatina toodanguga. Sanktsioonid viivad nende metallide hinna kõrgemale, mis tähendab omakorda seda, et kõik tooted, mis kasutavad vastavaid metalle, hakkavad samuti rohkem maksma.

Tõsine probleem tekib veel seejuures mikrokiipide tootmisega, kuna 90% neoonist (mida kasutatakse kiipide valmistamiseks) pärineb Venemaalt ning 60% sellest on töödeldud ühe Odessas asuva firma poolt. Kui sõda peaks Ukrainas veel kaua kestma, võib see tähendada, et mikrokiipe kasutatavate toodete valmistamine saab tõsise löögi.

Sanktsioonid tekitasid maailmaturgudel palju turbulentsi ja paljud turuosalised ei ole enam kindlad, mida metalliturust arvata, kuid just seetõttu on läinud mitmete metallide hinnad hetkel kõrgemaks – kardetakse puudujääke ja tarneprobleeme, eriti, kuna arvatakse, et Venemaa võib peatada näiteks alumiiniumi ja nikli tarned.

Kui Vene-Ukraina kriis jätkub pikalt, on selge, et kivisöe tarne pidurdub, mis omakorda lükkab elektri hinna kõrgemaks ning muudab ka paljude toodete valmistamise kõvasti kallimaks.

Samas aga usuvad paljud analüütikud, et praegused hinnahüpped jäävad lühiajaliseks. Maailmaturul on palju teisi tootjaid, sealhulgas näiteks Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Saksamaa, kes saavad kõik asendada raua- ja terasetoodangut. Tõsi, raua- ja terasetoodangu praegused häired ning hinnahüpped võivad tekitada mõjusid, mida on tunda ka pikemas perspektiivis, kuid tavatarbija jaoks on mõjud siiski väikesed, sest teised riigid saavad astuda Venemaa ja Ukraina asemele.

Sama käib ka teiste toormete kohta: Kanada saab näiteks asendada Venemaad alumiiniumi osas ja Lõuna-Aafrika on endiselt suurim plaatinatootja (ehkki plaatinaga on seotud mitmeid probleeme, sealhulgas fakt, et Venemaa on seotud Lõuna-Aafrikast tuleva plaatinatoodanguga). Sanktsioonid võivad küll raputada maailma, kuid selge on ka see, et varem või hiljem leitakse olukorrale lahendus ning alternatiivid.

Kas muretsemiseks on põhjust?

Vene-Ukraina sõda on tekitanud ilmselgelt palju ärevust ja muremõtteid paljudele inimestele ning osaliselt on meedias juba tekitatud kisa toidukriisi ja muude probleemide osas. Kas aga tõesti on põhjust muretsemiseks?

Tegelikult ei ole ja seda ühel põhjusel: muretsemine on täiesti asjatu tegevus. Sinupoolne muretsemine ja ärevus ei muuda mitte midagi maailma mastaabis ning ei lahenda absoluutselt mitte midagi. Ainus, mida muretsemine tekitab, on ebameeldivad emotsioonid, mille keskel sa pead elama ja tundma end halvasti. Kas see on tõesti hea viis, kuidas elada?

Muretsemine ei anna mitte midagi. Vahet ei ole, kui palju või vähe sa muretsed, maailmas toimuvat sa sellega muuta ei saa – sõda ja majandusprobleemid ei kao vähesemaks sinu muretsemise tõttu. Samamoodi ei aita paanikaostude tegemine: ainus, mida sa sellega teed, on lisanduva paanika külvamine, mis võibki lõpuks tekitada ühiskonnas probleeme.

Ainus, mis hetkel aitab, on rahuliku ratsionaalse mõistuse säilitamine ning oma igapäevase eluga tegelemine nii nagu alati. Jah, Vene-Ukraina sõda on mõjutamas mitmeid toormeid ning on võimalik, et maailmal on ees turbulentsed ajad, kuid ainus, mida sa hetkel peaksid tegema, on keskenduma oma elule, oma tööle ning tegutsema oma eesmärkide nimel edasi. Ära külva oma ellu rohkem muremõtteid ja keskendu asjdele, mida sa saad oma elus kontrollida: Vene-Ukraina sõda ja globaalne majandus ei ole kindlasti asjad, mida sa saad kontrollida, seega pole ka vaja muretseda.

Allikad:


#ElaEksponentaalselt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

error: Content is protected !!