Vesinikuenergia arendamine toob kaasa plaatina nõudluse tõusu. Kas on aeg plaatinasse investeerida?

Vesinik, vesinikuenergia, vesinikuautod – viimasel ajal ei tundu keegi muust rääkivat rohepöörde kontekstis. Vesinikuenergia on kogumas hoogu, seda eriti Hiinas, kus ennustatakse, et 2050. aastaks moodustab vesinik 10% Hiina energiast. Arvatakse isegi seda, et nö roheline vesinik võib katta 15% maailma energiavajadusest.

Vesinikuenergia käib aga käsikäes ühe tihti unustatud väärismetalliga: plaatinaga.

Plaatina: unustatud metall, mis on kogu vesinikuenergia tootmise alus

Plaatinagrupi metallid on vesinikuenergia tootmise aluspõhi. Plaatinametallid (iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium) on väga vastupidavad oksüdeerumisele, seda isegi kõrge temperatuuri juures. Seetõttu on need metallid täiuslikud katalüsaatorina: praegused vesiniku kütuseelemendid kasutavad reaktsiooni, mille käigus lõhutakse hapniku molekul hapniku ioonideks, kombineerides seda prootonitega vee moodustamiseks.

Plaatina kasutamisel on ainult üks murekoht: plaatina hind. Plaatina, mida on raske kaevandada ning mida on siiski saadaval piiratud koguses, on ilmselgelt kallis ja seega on ka katalüsaatorid kallid. Hetkel kasutavad vesinikupõhised autod umbes 50 grammi plaatinat oma kütuseelemendis, samas kui tavalised sõidukid vajavad umbes 5 grammi plaatinat. Suure plaatina vajaduse tõttu pole ka hetkel võimalik vesinikuautosid massiliselt toota ja tavalisi sõidukeid välja vahetada. Selle dilemma tõttu on hakatud looma uusi katalüsaatoreid, mis kasutaksid vähem plaatinat ning samuti katsetatakse erinevate alternatiivsete metallidega, et plaatina täielikult välja vahetada.

Siiski pole aga tänasel päeval ühtegi vettpidavat alternatiivi ning seega on üsna kindel, et järgneva 10 aasta raamistikus kasutatakse endiselt plaatinat – ja seda märkimisväärses koguses.

Ekspertide sõnul on vaja EL-i ja Hiina rohelise vesiniku tootmissihtide (vastavalt 40 GW ja 30 GW) umbes 300koz ja 600 koz plaatinat 2030. aastaks. UK andis omalt poolt juba välja mõjutused ja soovitused selleks, et jaekauplejad hakkaksid ostma vesinikuenergiaga seonduvaid varagruppe, mõjutades seeläbi vesinikutrendi tõusu. Kui ka Ameerika tuleb välja oma vesinikustrateegiaga, on ilmselge, et plaatina vajadus on veelgi suurem.

Tõsi, ehkki pikas perspektiivis ei jääda ilmselt plaatinat vesinikuenergia tootmisel kasutama nii mastaapselt kui tänasel päeval, siis fakt on see, et vähemalt järgmise 10 aasta jooksul on plaatina vesinikuenergia tootmise kuningas ning ilmselgelt toob järgneva 10 aasta vesinikuhullus kaasa plaatina meeletu kasvu.

Plaatina on investoritel kahe silma vahele jäänud

Huvitaval kombel on plaatina üks väärismetallidest, mis on paljudel investoritel täiesti kahe silma vahele jäänud. Enamjaolt pööratakse tähelepanu üksnes kullale, mille hind on tänaselgi päeval 1800 dollari ringis. Plaatina hind on aga hoopis tagasihoidlikult 1100 dollari ringis.

Ekraanitõmmis plaatina hinnast, kaubeldav eToro platvormil

CFD-d on keerulised finantsinstrumendid, mille puhul on võimendusega kaubeldes väga kõrge risk kaotada raha kiiresti. 78% jaeinvestoritest kaotavad käesoleva teenusepakkuja juures CFD-dega kaubeldes raha. Sa peaksid kaaluma, kui hästi sa tunned CFD-sid ning kas sinu jaoks on vastuvõetav suur risk kaotada oma raha.

CFD-d on keerulised finantsinstrumendid, mille puhul on võimendusega kaubeldes väga kõrge risk kaotada raha kiiresti. 78% jaeinvestoritest kaotavad käesoleva teenusepakkuja juures CFD-dega kaubeldes raha. Sa peaksid kaaluma, kui hästi sa tunned CFD-sid ning kas sinu jaoks on vastuvõetav suur risk kaotada oma raha.

Nüüd, kus vesinikuenergiast on aga räägitud igapäevasemalt, on ka paljud investorid hakkanud nägema plaatina võimalikku potentsiaali. Nagu ütles WPIC uurimisjuht Trevor Raymond: “Kui investorid uurivad asja lähemalt, näevad nad plaatina märkimisväärset nõudluse kasvupotentsiaali. Arvestades plaatina olulist hinnavahe kullaga on tunduvalt tõenäolisem, et näeme investeeringunõudluse kasvu.”

John Caruso, RJO Futures vanemvarahalduri sõnul võib plaatina hind 2021. aasta lõpuks juba kasvada 26%, potentsiaalselt ületades 1200 dollari piiri.

Plaatina on varem olnud kullaga isegi sisuliselt samal tasandil, ent viimasel ajal on plaatina hind jäänud paigale, samas kuld on jõudnud pea poole kõrgemale hinna poolest. Kui aga võtta arvesse nüüdset vesinikutrendi, on selge, et plaatina hind ei jää paigale praegusesse kohta.

Seega, võib-olla on aeg investeerida plaatinasse, arvestades plaatina nõudluse meeletut kasvu vesinikuenergia populaarsuse tõttu?

stocks list

Venemaa ja Zimbabwe kui ühed suurimad vesinikutrendi kasulõikajad

Plaatina maailmaturu suurim probleem on seni olnud selle kaevandamise keerulisus ning plaatinamaagi vähesus (plaatina on haruldasem kui kuld). Seetõttu on tekkinud plaatinadefitsiit, olles ühtlasi ka ilmselgelt vesinikuenergia tootmise jaoks oluline probleem.

Defitsiidi lahendamiseks on aga käed löönud venelased ning zimbabwelased. Venemaa ja Zimbabwe ühise koostööna loodi kaevandamisettevõte, mis alustas esimeste maakide kaevandamist sel aastal. Ekspertide sõnul võib sellest kaevandusest saada maailma suurim plaatinakaevandus. Niiviisi saaks ka lahendatud plaatinapuudus.

Ettevõte, nimega Great Dyke Investments (GDI), loodab aastas toota 27 tonni plaatinametalle ning kogu kaevanduses peaks olema 1300 tonni plaatinametalle.

GDI on aga ettevõte, mille ümber on endiselt väga palju halle varjundeid. Ettevõte on loodud enam-vähem vesinikutrendi alguse ajaks, väga mugavalt õigel ajal just siis, kui UK hakkas vesinikutrendi tagant utsitama üheskoos Hiina ja teistega. GDI täidab vajaliku defitsiidi, saades suurimaks plaatina kaevandajaks ja seega ka suurimaks üksuseks, kes hakkab oluliselt kasu teenima otseselt vesikutrendi tõttu. Mida rohkem vesinikuenergia nõudlus kasvab, seda rohkem kasvab plaatina nõudlus ja seega kasvab ka GDI rahakott.

GDI loomine ja sellega seotud inimeste võrgustik on üpris keeruline. Ettevõte loodi 2006. aastal toonase Zimbabwe kaitsetööstuse juhi poolt, kes lõi ühise ettevõte venelastega. Kui see ei kõla veidralt, siis on öeldud, et plaatinatehing tehti sel ajal, kui Zimbabwe ja Venemaa valitsused tegid läbirääkimisi sõjahelikopterite hankimise suhtes. Aja jooksul on ettevõte vahetanud nime ning ka juhte, ent tänase päevani pole täpselt teada, kuidas ja milliste summadega tehing aset leidis. Esialgne kaevandusfirma loodi aga Zimbabwe sõjaväe poolt ning see lihtsalt vahetas mingi hetk omanikku, jõudes prominentse Zimbabwe ärimehe kätte.

Mida tähendab see kõik plaatina hinnale ja vesiniku tootmisele? Seda näitab aeg. Seni, kuni plaatina on vesinikuenergia tootmise põhilüli, on selge, et plaatina nõudlus kasvab ja seega on võimalik, et tegemist on hea ajaga ka plaatina investorite jaoks. Kui plaatina alternatiive ei ole kasutusel, on väga reaalne, et need, kes investeerivad täna plaatinasse, võivad näha ilusat tootlust.

Allikad:

#ElaEksponentaalselt


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

error: Content is protected !!