See kauplemistaktika võib olla ebaseaduslik

Kauplemismaailmas on üks väga levinud, ent äärmiselt vastuoluline taktika: lühikeseks müümine. Ehkki paljud majanduseksperdid arvavad, et lühikeseks müümine on oluline osa kauplemismaailmas, arvavad paljud teised, et tegemist on ülimalt ebaeetilise taktikaga, mis tuleks täielikult keelustada.

Lühikeseks müümine on üks tehinguliik, mille puhul panustatakse sisuliselt aktsia hinna langusele. Selle tegemiseks tuleb aktsiat “laenata” ja maha müüa. Kui hind peakski langema, saab kaupleja tulu hinnavahe tõttu.

Teisisõnu, lühikeseks müümisel teenitakse raha siis, kui aktsia hind langeb. Või teisisõnu, raha teenitakse siis kui ettevõttel läheb halvasti.

Ainuüksi see kontseptsioon – raha teenimine siis, kui teistel läheb halvasti – on äärmiselt ebaeetiline, kuna sisuliselt loodab kaupleja, et ettevõttel hakkab halvemini minema.

Selle olemuse tõttu on lühikeseks müümine vastuoluline teema ka seadusandluse osas. 2007.-2008. aastate suure majanduskriisi ajal otsustasid mõned riigid lühikeseks müümise täiesti keelata. Ameerika SEC keelas suisa 800 finantsaktsia lühikeseks müümise, et hoida turgu stabiilsena.

Kuna aga mõned akadeemilised uuringud ei ole suutnud näidata, et lühikeseks müümise keelamine oleks kuidagi majanduslangust pidurdanud, on see praktika endiselt veel seaduslik.

Paljud investorid ja majandusteadlased usuvad endiselt, et lühikeseks müümine on oluline osa kauplemismaastikul ning see võib olla isegi kasulik selleks, et selgitada välja aktsia õiglasema hinnapiiri, kontrollida mullistumist ning anda ettevõtetele vihjata, et nad peavad midagi oma tegevuses muutma.

Lühikeseks müümise valdkonnas on aga üks konks: katteta lühikeseks müümine ning just see osa on kõige vastuolulisem.

Kui tavalise lühikeseks müümise korral tuleb aktsiaid laenata, siis katteta müümise korral pole vara laenatud ning pole isegi selge, kas aktsiat oleks võimalik laenata. Teisisõnu, müüakse aktsiat, mida ei omata ega saaks võib-olla isegi omada.

Veelgi enam, lühikeseks müümise valdkonnaga on tihtipeale seotud valeinfo levitamine, et põhjustada investorite seas paanikamüüke – mis mõistagi toovad kasu üksnes neile, kes parasjagu aktsiat lühikeseks müüvad. Mõistagi ei ole valeinfo levitamine kuidagi lubatud, kuid enamikel juhtudel on väga keeruline järge pidada selle osas, kes üldse asjas süüdi on ja kes asjast kasu lõikab, mistõttu võivadki kuulujutud hõlpsalt levida.

Sellist trendi võib eriti näha just erinevatel investeerimisplatvormidel (nagu eToro), kus inimesed ei tunne niivõrd vastutustunnet. Sajad inimesed avaldavad erinevate aktsiate kohta täiesti alusetuid väiteid, et hirmutada inimesi müüma – ning kord, kui müümine algab, tulevad paljud teised müügirongiga kaasa, kuna nad järgivad kauplemisgraafikuid.

Lühikeseks müümine loob ideaalse võimaluse hinnamanipulaatorite mänguplatsiks. Üks asi on avaldada oma arvamust ettevõtte kohta, kuid teine asi on ässitada inimesi üles lihtsalt selleks, et kõik hakkaksid aktsiat müüma – ja sina teeniksid selle pealt kasu.

Isegi need eksperdid, kes ei usu, et lühikeseks müümine on ebamoraalne või aitaks kaasa turumanipulatsioonile, usuvad, et lühikeseks müümist pole samas ka vaja, sest turg stabiliseerub nii või naa ning selle jaoks ei ole vaja turule lühikeseks müüjaid. Hetkel on lühikeseks müümisel ainult üks eesmärk: teenida raha. Ja teenida raha siis, kui ettevõtetel läheb halvasti.

Muidugi ei ole online investeerimisplatvormid sugugi suurimad tegijad, kes lühikeseks müümisega tegelevad. Selle aasta alguses andis Ameerika Justiitsministeerium teada, et nad on alustanud lühikeseks müüvate ettevõtete uurimist, kuna nad kahtlustavad kauplemismanipulatsioone.

Üks juurdluse eesmärke on uurida seost riskifondide ja lühikeseks müüvate firmade vahel, kes avaldavad erinevaid aruandeid, mis tihtipeale näivad olevat genereeritud selleks, et aktsia hind alla tuua. Need aruanded on suisa ideaalselt selle jaoks loodud: vahel avaldatakse negatiivne aruanne oluliste turusündmuste ajal (näiteks siis, kui ettevõte annab teada oma majandustulemustest). Niimoodi loodetakse negatiivset efekti suurendada ja seega aktsia hind kõvasti allapoole tuua.

See veider sümbioos riskifondide ja lühikeseks müüvate firmade vahel on käinud juba aastaid, kuid pärast möödunud aastal toimunud GameStopi rallit (mille ajal jaekauplejad nö võitlesid riskifondide vastu), on lühikeseks müüjate jalgealune tuliseks muutunud.

See uus juurdlus üritab nüüd süveneda lühikeseks müümise maailma ja paljudel ekspertidel on hea meel seda näha. Ehkki teoorias pidi lühikeseks müümine olema igati õiglane ja isegi kasulik taktika, on sellest saanud lihtsalt üks suur ja kiire tee turumanipulatsioonini. Wes Christian, õigusbüroo Christian Smith & Jewell partner ütles juurdluse uudise peale: “Suured maaklerid, riskifondid ja turuloojad mängivad süsteemiga garanteerimaks, et nad teenivad alati oma lühikeseks müügilt raha.”

Lõppude lõpuks on lühikeseks müüjatel ainult üks eesmärk: teenida raha. Ja selle jaoks manipuleeritakse hinnaga, et laiem avalikkus hakkaks paanikamüügiga tegelema. Investeerimise eesmärk peaks olema oma raha panustamine selleks, et ettevõte saaks kasvada ja toota maailmas midagi head, mis tooks kõigile kasu. Lühikeseks müüjad tahavad aga näha ainult seda, kuidas maailmal läheb halvasti – nad ei loo mingit väärtust. Kas see on tõesti moraalne? See on iga kaupleja enda südametunnistusel.

Allikad:


#ElaEksponentaalselt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

error: Content is protected !!