Kui tuli välja uudis selle kohta, et SEC (USA väärtpaberijärelevalve komisjon) andis rohelise tule futuuripõhistele bitcoini ETF-idele, läksid investorid pööraseks ning bitcoin tabas 67 000 USD piiri. “Let’s go to the moon,” (“Lendame kuule”) hõiskasid krüptoinvestorid foorumites ja kauplemisplatvormide kommentaariumites, viidates sellele, et bitcoini hind lendab raketina kõrgustesse.
Sarnane eufooria tabas investoreid siis, kui krüptovaluutade platvorm Coinbase läks börsil kaubeldavaks.
Viimase aja sündmuste tõttu on paljud jaeinvestorid endiselt veendunud, et bitcoin on nende messias – see on tulevikuvaluuta, mis päästab nad rahahädadest (kuna nad loodavad, et kui bitcoin lõpuks “kuule jõuab” oma hinnaga, saavad nad miljonärideks), see ei ole tsentraliseeritud, see on privaatne ja anonüümne. Bitcoinist on saanud uute investorite omanäoline jumal, mille hinna tõusmise poole saadetakse palveid.
Lähemal uurimisel selgub aga asjaolu, mida paljud ei taha tunnistada: krüptorahad on pelgalt finantspettused, mille ümber kerkinud illusioonid hakkavad varsti kokku kukkuma. Alates platvormide insaiderlusest ja suurinvestorite manipulatsioonidest kuni krüptorahade olemuse sisutühjuseni.
Veelgi rohkem, mitmed eksperdid, sealhulgas Nobeli auhinna laureaadid, on öelnud, et krüptovaluutadel puudub igasugune omaväärtus ning tegemist on üksnes suurepärase näitega majandusteooriast “Greater fool” ehk eesti keelde otsetõlgitult: “Suurem loll”.
Bitcoin on lähiajaloo suurim majanduspettus, mis tugineb ainult lootusele, et mõni “suurem loll” ostab bitcoine, rikastades seega neid, kes ostsid bitcoini varem soodsama hinna juures.
Suured summad, väärtust pole
Pealtnäha tundub krüptoraha tõesti väga väärtuslik. Bitcoin pendeldab tänase päeva seisuga 60 000 USD piiril. Ainuüksi bitcoini turumaht oli oktoobri alguses üle 900 miljardi USA dollari, kõikide krüptorahade turumaht kokku veelgi rohkem.
See jätab tõesti mulje nagu tegemist oleks uue suure trendinvesteeringuga, millest ei tohiks maha jääda. Tegelikkus räägib aga midagi muud: väärtust kui sellist tegelikult bitcoinil ei ole. Krüptorahad põhinevad “Greater Fool” teoorial: bitcoinil on väärtus ainult siis, kui inimesed arvavad, et teised inimesed ostaksid bitcoine kõrgema hinna juures.
Teisisõnu: inimesed ostavad krüptosid mitte seepärast, et nad usuvad, et hind on seda väärt, vaid nad usuvad, et mõni “suurem loll” (ehk “greater fool”) on valmis hiljem neilt ostma bitcoinid ära kõrgema hinna juures. Hind on täiesti arbitaalne – krüptol endal ei ole väärtust, vaid väärtus tekib spekuleerimisest.
Igaüks, kes ostab krüptoraha, on sisuliselt lihtsalt järgmine rumal, kes loodab, et tema spekulatsioon toob talle hiljem suure rahahunniku. See juhtub aga ainult siis, kui spekulante koguneb piisavalt palju. Esimene spekulant tõmbab endale sobival hetkel raha välja ning saab seega suurematele lollidele oma mündid maha müüa, rikastudes ise seeläbi.
Kogu krüptomaailma rahasummade varjus aga ei looda mitte mingisugust reaalset väärtust.
Elon Muski turumanipulatsioonid ohustavad väikeinvestoreid
Kõige kurvem on seejuures aga fakt, et tihtipeale on osad spekulandid suurinvestorid, kes tekitavad turuhüppeid meelega manipuleerides: seda muidugi ainult selleks, et oma kukruid täita.
Krüptoturu manipulatsioonid töötavad väga lihtsalt. Suurinvestor ostab hulga krüptomünte siis, kui need on veel madala väärtusega. Seejärel kasutatakse oma mõjuvõimu selleks, et hind ülespoole liikuma panna. Kui hind on jõudnud rahuldava vääringuni, võetakse oma raha välja, olles tänu hinnatõusule teeninud meeletuid kasumeid.
Just sedasi on oletuste kohaselt tegutsenud ei keegi teine kui Tesla pärast tuntud Elon Musk. Musk, kellel on Twitteris üle 50 miljoni jälgija, kasutab oma mõjuvõimu pidevalt selleks, et panna krüptosid liikuma: näiteks säutsub ta Twitteris teatud emotikoni viidates sellele, millist krüptot võiks parasjagu osta või müüa.
Lisaks emotikonisäutsudele on Musk kasutanud ka Teslat ennast selleks, et krüpto hinnaga manipuleerida. Näiteks andis Musk teada, et Tesla ostis 1.5 miljardi dollari väärtuses Bitcoine ning ettevõte hakkab aktsepteerima BTC-d maksete jaoks. Vaid mõne päeva pärast muutis ta oma meelt ning Bitcoin eemaldati ka Tesla lehelt makseviiside hulgast. Muideks, just Muski tõttu kaotas krüptoturg vaid loetud tundide jooksul oma väärtusest üle 300 miljardi dollari.
Isegi krüptoturu enda aktiivsed liikmed ja mõjukad inimesed on vihased Muski manipulatsioonide pärast. Zap Protocoli üks loojatest Nick Spanos usub, et Musk liigutab krüptoturgu selleks, et osta krüptoraha odavama hinna juures kui see muidu oleks võimalik. “Musk on teinud haiget lugematul arvul inimestele, kellel pole elus nii vedanud nagu temal, seda vaid selleks, et tal oleks võimalik münte odavamalt osta,” ütles Spanos Cointelegraphi portaalis. “Ülbus ja ahnus ei saa teda kaitsta tagajärgede eest. Kui SEC ei hakka teda manipuleerimise eest süüdistama, siis võib-olla teevad seda aktivistid,” avaldas Spanos lootust.
Üks Lõuna-Aafrika kõige rikkamaid naisi Magda Wierzycka ütles samuti, et hiljutine bitcoini volatiilsus on tekitatud Elon Muski turumanipulatsiooni poolt ning kui Musk oleks niimoodi käitunud mõne börsinimistus oleva ettevõttega, oleks ta saanud SEC-ilt karmi karistuse ja uuringu.
Muski tegevuse nimi on “pump and dump” skeem. Teisisõnu, vara hind lükatakse üles ning seejärel müüakse vara maha. Inimesed usaldavad suurtegijaid nagu Muski, kuid paraku võib see usaldus lõppeda neile kurvalt, kui Muskil või mõnel teisel suurinvestoril tekib dumpimise tunne.
Bitcoin ei täida enam omaenda lubadusi
Bitcoin tuli välja täiuslikul ajal: ülemaailmse majanduskriisi ajal. Inimesed olid tüdinenud pankadest ning otsisid viise, kuidas institutsioonidest eemale minna. Bitcoini anonüümsus muutis selle eriti ahvatlevaks, ehkki mõistagi meelitas see ka meeletutes kogustes pettureid.
Üks kunagisi suuri bitcoini eeliseid oli selle kiirus ja madalad tehingutasud, ent nüüdseks ei ole enam asjad sugugi nii. Suurte volüümide tõttu on nüüd Bitcoin muutunud aeglaseks ja üpris kalliks maksevahendiks. Enamike tehingute valideerimine võtab aega ikkagi umbes 10 minutit ning 2021. aastal on olnud tehingutasu samuti üpris kõrge, kohati isegi kuni 20 dollarit.
Miks üldse peaks kasutama Bitcoini, kui Eestis on näiteks saadaval välkmaksed ja seda tihtipeale tehingutasuta? Kas sa tahaksid osta e-poest, kui see tähendab, et makse tehingutasu on ca 5-15 eurot?
Võib oletada, et bitcoini tehingutasud kasvavad veelgi kõrgemaks. Mida rohkem inimesi teenust kasutab ja mida rohkem on vajadust näiteks bitcoini sularahaautomaatide järgi (et vahetada oma raha bitcoinide vastu), seda rohkem on ka ettevõtteid, kes üritavad oma teenustasudega raha teenida. Kui puuduvad kontrollorganid, pole ka kedagi, kes hinnakasvule piiri paneks ning sedasi võib tekkida olukord, kus üks väike tehing võibki maksma minna kümneid eurosid.
Lisaks ajale on Bitcoini kasutamisel veel üks konksukoht: PIN-kood. Kui sa kaotad oma Bitcoini rahakoti PIN-koodi, ei saa sa enam kunagi ligipääsu oma rahakotile ja kaotad kogu oma raha. Kui sa kaotad ära oma pangakaardi või pangakonto PIN-koodi, saad selle hõlpsalt taastada tänu pangale. Kuna Bitcoinil aga pole sellist kontrollorganit, pead sa lihtsalt leppima kaotusega.
Üks mees kaotas PIN-koodi ununemise tõttu suisa 220 miljoni dollari vääringus Bitcoine. Mõned allikad väidavad, et suisa 20 protsenti kasutajatest on oma PIN-koodi kaotanud.
Bitcoin pole pooltki nii mugav, kiire ja soodne nagu paljud on seni arvanud – selle taga peitub väga sünge varjund, mida keegi meist ei tahaks oma nahal tunda. Kui reaalselt mõelda, kuidas Bitcoin võiks töötada keskmise inimese jaoks, siis on selge, et kõik Bitcoini suured lubadused kukuvad läbi. Selle kasutamine ei ole kuidagi turvalisem, see ei vabasta sind valitsuse kullipilgust, selle kasutamine ei ole mugav ega tasuta. Kõigele lisaks – selle volatiilsuse tõttu on Bitcoin sisuliselt kasutu valuutana. Mis kõige hullem – kõiki Bitcoini vigu ei ole isegi võimalik parandada tulevikus, sest need on otseselt seotud Bitcoini olemusega.
Turvalisus ja privaatsus: suured bitcoini illusioonid
Turvalisus on olnud algusest peale üks bitcoini suurimaid nimetatud tugevusi, kuna tehingutes puuduvad „kolmandad pooled“.
Krüptomaailma tehingutel on aga üks suur puudujääk, mis on otseselt seotud selle olemusega: kui keegi petab sind tehingusse, ei saa sa teha absoluutselt mitte midagi selleks, et oma raha tagasi saanud. Kui see on läinud, on see läinud. Sisuliselt annad sa tarbijana ära igasuguse õiguse hiljem millegi üle kaevelda, sest raha tagasi pole võimalik saada. Samas tavalist pangakaarti kasutades on alati võimalik makse osas hiljem vaielda või pank võib isegi makseid peatada või kaardi korraks külmutada pettuse hirmus.
Bitcoini tehingute anonüümsus võib küll olla kohati tore, aga see võib ka lihtsalt aidata petturitel vabamalt tegutseda. Enamus tavainimesi ei tunne mingit vajadust anonüümsete tehingute järgi – vastupidi, sa tahad just, et sul oleks detailne ülevaade sellest, kellele ja millal sa midagi maksnud oled, sest niimoodi on sul alati vaidlemiseks tagala olemas.
Teine oluline Bitcoini omadus on olnud anonüümsus, kuid paljudele üllatuslikult ei ole see sugugi tõsi. Coin Insider on lausa öelnud, et Bitcoini kasutamisel ei ole tegelikult ühtegi kindlat viisi inimese anonüümsuse säilitamiseks. Veelgi enam: suurem osa krüptotehingutest tehakse vahetusplatvormide kaudu ning need vastavad samasugustele rahapesu tõkestamise regulatsioonidele nagu tavapangad. On isegi öeldud, et üle 90% tehingutest toimuvad taoliste platvormide vahendusel, mis tähendab, et nendel ettevõtetel on täielik ülevaade tehingutest ning nad peavad vastama seadusandlusele täpselt nii nagu iga teine maksevahendusportaal.
Kui sa kasutad näiteks Coinbase’i platvormi, pead sa oma isiku tuvastama, sealhulgas oma täisnime ja kontaktandmetega.
Tõsi, on võimalik vältida vahendusplatvorme, aga aeg on näidanud, et enamus inimesi kasutavad just nimelt selliseid platvorme. Kui sa oled täiesti tavaline inimene, kellel pole plaanis kasutada keerukaid taktikaid oma identiteedi varjamiseks, ei puuduta Bitcoini „anonüümsus ja privaatsus“ sind mitte kuidagi, sest sisuliselt ei ole miski sinu jaoks teistmoodi – Bitcoinidega tehtud tehingud on sama selged nagu iga pangatehing ning seega anonüümsust kui sellist ei ole.
Kuna enamus inimesi kasutavad krüptorahasid vahendusplatvormide kaudu, on kadunud krüptode keskne põhimõte: fakt, et sellel pole kontrollorganeid või kolmandaid pooli. Just seda ju vahendusplatvorm ongi – see on kolmas osapool! See tähendab, et sisuliselt loob maailm hetkel uusi panku ja maksevahenduslahendusi juurde, mitte ei liigu neist kaugemale.
Teisisõnu, Bitcoin ei täida omaenda lubadusi ning ei vasta kaugeltki sellele kirjeldusele, mida paljud on arvanud.
Bitcoin on omamoodi paradoks: kui parandatakse vead, mistõttu sa ei sooviks seda kasutada, kaob ära kogu Bitcoini põhimõte.
Mõtle niimoodi: miks peaks keegi vahetama oma eurod Bitcoinideks Coinbase’is, selleks, et teha tehing kellegagi, kes peab samamoodi eurod Bitcoinideks vahetama, tehes seda kolmanda poole platvormil, kui sama hästi võiks lihtsalt teha eurodes ülekande?
Miks Bitcoin ei saa kunagi rahvusvaheliseks valuutaks
Mitmed Bitcoini suured niinimetatud eelised on tegelikkuses hoopis selle puudujäägid. Dollar, euro ja muud FIAT-valuutad on niivõrd stabiilsed tänu keskpankadele, kes aitavad kontrollida raha väärtust. Ilma selle kontrollita võib juhtuda sama, mis toimub Bitcoiniga. Sul võib olla täna Bitcoine 10 000 euro väärtuses, aga homme võib see sama Bitcoinihulk olla väärt 8000 eurot.
Või teise näitena: oletame, et Bitcoin on Eesti ametlik valuuta ning sa saad Bitcoinides palka. Sa võid saada hetkel palka nii palju, et see oleks väärt 1000 eurot, aga kui 30 päeva pärast on Bitcoini hind langenud, võib sinu BTC palganumber olla väärt ainult 800 eurot. Kuidas oleks tunne kuu aja pärast saada palka lihtsalt 20% vähem? Selliseid asju ei juhtu FIAT-valuutaga, aga Bitcoini ja teiste krüptorahadega on see peaaegu iganädalane küsimus. Võib uskuda, et keegi meist ei taha lihtsalt üleöö kaotada 5%, 10% või rohkemgi oma rahast.
Või kas sa oleksid rahul, kui täna saaksid oma raha eest osta 10 saia, aga homme 5 saia? Kas see kõlab nagu alus edukaks stabiilseks eluks?
Oletame, et isegi, kui Bitcoin võiks töötada võimaliku valuutana, ignoreerides selle volatiilsusküsimust, siis jääb ikkagi õhku küsimus: miks peaksid üldse kõik inimesed seda kasutama? Keskmise inimese jaoks on Bitcoin ikkagi täiesti kasutu maksevahendina, kuna selle väärtus on nii kõikuv ja selle kasutamine on lihtsalt ebameeldiv (ning tegelikkuses puudub ikkagi privaatsus ja turvalisus, nagu eelnevalt mainitud).
Bitcoin ja krüptorahad võivad küll olla trendikad, ent päeva lõpuks on tegemist suure ülespuhutud mulli ja illusiooniga, mille taga pole tegelikult praktilist väärtust.
Bitcoini hind kasvab kogu aeg ainult ühel põhjusel: sest inimesed usuvad, et nad saavad sellega raha teenida (jällegi: tegemist on nö suurema lolli teooriaga, sest inimesed usuvad, et kui palju lolle tuleb kokku, siis nad saavad lõpuks suuremale lollile oma krüptomündid maha müüa ja seega raha teenida).
Bitcoinifännide anarhiline mõtteviis, mille kohaselt nad arvavad, et valitsusest vabanemine on tore asi, viib tegelikult Bitcoini just põhja. Kuigi suur osa valitsuste otsustest on pehmelt öeldes ebameeldivad ja rumalad, teevad valitsusorganid ka väga palju kasulikke asju, mida me kõik tänasel päeval naudime – sealhulgas näiteks meie raha stabiilsus, stabiilne inflatsioon, tarbijakaitse. Regulatsioonid on loodud inimeste kaitseks, kuid oma igapäevaelu keskel unustame me ära selle, milline mugavus selline kaitse on. See meenub aga siis, kui sa ühel päeval kaotad oma Bitcoini rahakoti PIN-koodi või kaotad raha petturi tõttu.
Pole kahtlustki, et Bitcoini ja krüptovaluutadega võib teenida raha. Küsimus on aga selles, milliseid vabadusi ja kaitseid sa ära annad, uskudes propagandajuttu inimestelt, kes üritavad naiivseid kasutajaid meelitada (ning neid ära kasutada)?
Krüptovaluuta maailm on koht, kus tehnoloogiliselt nutikad inimesed kasutavad tihtipeale ära neid, kes pole nii nutikad rahaasjades või tehnoloogiavaldkonnas ning nad loovad kauneid muinasjutulisi lugusid (tihtipeale illustreeritud graafikutega), et neid vähemnutikaid inimesi meelitada. Päev-päevalt muutub aina selgemaks, et Bitcoin ei ole kaugeltki selline nagu arvati ning see ei ole kaugeltki väljapääs rahamurede eest.
Allikad:
- Why Cryptocurrency Is A Giant Fraud
- Bitcoin is the greatest scam in history
- Primal arrogance and greed: Elon Musk slammed for crypto manipulation
- The Brutal Truth About Bitcoin
- Lost Passwords Lock Millionaires Out of Their Bitcoin Fortunes
#ElaEksponentaalselt
