Home » Kauplemisplatvormid: mis need on ja kuidas need töötavad?

Kauplemisplatvormid: mis need on ja kuidas need töötavad?

Kauplemisplatvormid on alternatiivsed investeerimisväljundid: konto avamine ja rahaliste vahendite ülekandmine on kiire, teenustasud on väiksemad ja kauplemine üleüldiselt on kiirem. Selliseid platvorme võib pidada nö nišitooteks, mis on loodud pidades silmas teatud investoritüüpi, sobides nende vajadustele.

Harilikult ei ole kauplemisplatvormid pangad, ehkki need võivad olla loodud pankade poolt. Samuti ei ole nende platvormide kauplemistegevus ranges seoses nö turutegijatega (market makers) ning nende tegevuse keskmes on eelkõige hinnavahelepingutega kauplemine, millega tegelikud varad ei kandu üle maaklerilt kliendile.

Teisisõnu, see on alternatiiv traditsioonilisele kauplemisele (kuigi need omadused ei ole universaalsed ja võivad erineda sõltuvalt platvormist).

Milliseid kauplemisplatvorme on Eestis saadaval?

Valik ei ole just kõige suurem. Mõned tuntuimad on näiteks Plus500, Interactive Brokers ja eToro. Samas pole meil juurdepääsu Robinhoodile, mis on viimastel aastatel tekitanud sensatsioone, olles suuresti meemiaktsiate kauplemispaik (ja tulles välja oma IPO-ga).

Kodumaisel turul on veel saadaval aga LHV Trader, Admiral Markets, Capital.com või Freedom Finance, seega on tagatud juurdepääs peaaegu kõigile suurematele turgudele ja varaklassidele.

Kuidas kauplemisplatvormid töötavad?

Pankade ja kauplemisplatvormide kauplemiskontod sarnanevad selle poolest, et mõlemad järgivad börsihindasid teatud määral. Kauplemisplatvormid samastavad oma hinnad börsi järgi kauplemispäeva lõpus, pangad näitavad hindu üldiselt 15-minutilise hilinemisega. 

Suurim erinevus nende kahe vahel tekib aga kauplemispäeva jooksul. Kauplemisplatvormil võivad hinnad kõikuda suurel kiirusel ühest suunast teise, pankades aga mitte. Miks see nii on? Pankade hinnad põhinevad ainult reaalselt börsil kinnitatud tegevusel, kauplemisplatvormid kauplevad kauplemispäeva jooksul aga nö pimeduses.

See tähendab, et kui pank saab kliendilt orderi väärtpaberi ostmiseks, saadetakse see order Nasdaqile, mis sobitab orderi müügiorderiga ning väärtpaberid vahetavad omanikku. Kauplemisplatvorm aga vahetab ostu- ja müügipakkumisi oma keskkonnas (mis on väljaspool börside tegevusala), mis tähendab, et kauplemispäeva jooksul ei jõua tehingud Nasdaqi. Sedasorti tehingud toimuvad sagedalt ja toovad lühikese aja jooksul kaasa suured hinnakõikumised, mis maandatakse kauplemispäeva lõpus – siis antakse kaubeldavatele varadele börsil näidatud väärtus.

Sellises nö mustas augus kauplemine võib tekitada olukordi, kus varade hinnad platvormil ja tegelikul börsil on suures nihkes. Piltidel on näiteks näha eToro platvormi ja Nasdaqi hinnaerinevusi samal ajahetkel:

Vasakul: General Dynamics (GD) hind Nasdaqil, paremal hind eToro platvormil samal hetkel

Aeg määrab kõike kauplemisplatvormidel esitatud hindade liikumise osas. Mida kiirema kauplemisrütmiga platvorm on, seda äkilisemad on hinnakõikumised. See muudab aga kauplemisplatvormidel kauplemise ohtlikuks, sest kiired hinnamuutused toovad kaasa kõrgema riski. 

Kõik platvormid ei ole loodud suure sagedusega kauplemiseks, mistõttu kõiguvad hinnad seal vähem: näiteks eToro hinnakõikumised on madalamad võrreldes Capital.com-iga. Osaliselt on see arvatavasti tingitud klientuuri erinevusest, sest eToros ei kaubelda ainult CFD-dega (ehk hinnavahelepingutega) – nende sõnul on võimalik omandada ka vara reaalosa. Samuti on eToros sotsiaalse investeerimise funktsioon ning ligipääs dividendidele. See kõik koos muudab arvatavasti ka kauplemise stabiilsemaks. eToro kohta saad lugeda lähemalt meie täispikast arvustusest siin.

CFD-dega kauplemine

Eelpool mainitud CFD on termin, mida tuleb alati meeles pidada, kui investeerid kauplemisplatvormide kaudu. Panga väärtpaberikonto kaudu ostad sa reaalseid varasid. Kauplemisplatvormidel see aga nii ei ole: seal saab investeerida nö hinnavahelepingute baasil.

Mida see tähendab? Hinnavahelepingutega kauplemine on kohati sarnane spordiennustustele, piltlikus mõttes. Sisuliselt ei osta me aktsiaid, vaid positsiooni teatud hinnatasemel. Näiteks, kui kaupled Apple’i aktsiaga kauplemisplatvormil, ei osta sa endale ühte Apple’i osakut, vaid maksad platvormile, et too märgiks sinu positsiooni sellel hinnatasemel. Kui hind kasvab või kahaneb, muutub sinu positsioon. Lihtsustatult võib seda nimetada hüpoteetiliseks tegevuseks, kuna põhimõtteliselt puudub otsene varade ja raha vahetus.

CFD-d ei ole aga sugugi kauplemisplatvormidele iseloomulikud ja ainulaadsed investeerimisviisid. Enamus kauplemisplatvorme tegelevad küll eksklusiivselt hinnavahelepingutega, kuid on ka erandeid: üks nendest on eToro, kus saab osta terveid aktsiaid või fraktsioone, teenides ühtlasi dividende.

CFD-d annavad investeerimisele omamoodi paindlikkust, mistõttu on kauplemisplatvormid omapärased traditsiooniliste investeerimisväljundite kõrval. Toormete hinnavahelepingutega saab kaubelda üksnes taolistel kauplemisplatvormidel. Tõsi, me võiksime osta barreli õli täna, oodata ja müüa see hinnatõusul maha, kuid kasumlikult tegelemine eeldab meeletuid ressursse ja logistilist juhtimist, mis on kõik paras peavalu. Kauplemisplatvormidel on aga toormetega tegelemine ülimalt lihtne. Samuti on lihtne niimoodi raha kaotada, sest toormed võivad olla kauplemispäeva jooksul temperamentse hinnaga. Kes talub pinget, selle jaoks võib see olla kasumlikt tegevus (seni, kuni sa ei lase ahnusel oma meelt hajutada).

Mille järgi valida kauplemisplatvorm?

Kauplemisplatvormi valimisel tuleb lähtuda mõnest olulisest asjaolust:

  1. Teenustasud
  2. Minimaalsed ülekandelimiidid
  3. Platvormi taust ja seaduskuulekus (tegevusload, hea maine jne)
  4. Riskitase

Enne alustamist tuleks iga platvormi korralikult uurida, võrrelda arvustusi ja tagasisidet ning proovida platvorme: peaaegu igal platvormil on saadaval demokonto, kus saab kauplemist proovida hüpoteetiliste vahenditega. 

Kasuta demovarianti, et proovida erinevaid varasid ja võimendusi, vaatle funktsioone, lase stop-lossil aktiveeruda. Igal platvormil on erinevad tööriistad ja analüütikafunktsioonid, mis võib suuresti sinu tegevust mõjutada.

Pärast põhjalikku katsetamist võta aeg maha ja mõtle kogetule: kas see on midagi sinu jaoks? Kas näed end sedasi igapäevaselt tegutsemas? Need küsimused ei taga küll edu, kuid aitavad leida tasakaalu ja valmisoleku tegutsemiseks. Pea meeles, et kauplemine ei ole igaühe jaoks ning tihtipeale on lihtne sattuda hasarti pärast esimest suuremat võitu demokontol. Aeg on sinu parim vara: seda kasutades tagad endale paremad võimalused.

Kauplemisplatvormidel on mitmeid eeliseid: odavus, kiired tehingud, kiired väljamaksed. Samas aga ei saa unustada nendega kaasnevaid riske. Kauplemisplatvormidel ei toimu kauplemine alati börsipõhiselt, hinnamuutused võivad olla äkilised, sa ei oma varasid ning seega on kogu investeerimistegevus riskantne. 

Platvormid on jällegi paindlikud ja avavad uusi investeerimisväljundeid, kuid paindlikum keskkond ei tähenda alati head. Innovatsioon ja alternatiiv ei ole sõnad, mis tähendaksid automaatselt paremat olukorda ning see kehtib ka kauplemisplatvormide kohta. Kas need on automaatselt paremad, sest teenustasud on pangast väiksemad? Nõdrameelne oleks vastata sellele küsimusele automaatselt jaatavalt, sest sellisel juhul me ei arvesta kaudse kuluga, mida suured riskid endas kannavad. Neile, kes arvavad, et riskid on saadusi väärt või vastupidi, võivad näha neid heade tööriistadena. Neile, kes on haaratud kiirest kasumivõimekusest, on kauplemine sama hea nagu hasartmängurlus, sest just sinna kuulub selline ärplev suhtumine.


#ElaEksponentaalselt