Investeerimise võiks võrdsustada puu kasvatamisega. Tõsi, üks on taim ja vanasõnagi ütleb, et raha ei kasva puu otsas, kuid mõlemad vajavad kannatust, järjepidevust ja hoolt. Seemne mulda istutamisest esimese roheluse tärkamiseni võib minna kuid, sama kehtib tihtipeale ka investeeringu kohta. Siin tulebki mängu kannatus: ilma selleta viskame oma seemne (või investeeringu) minema enne selle valmimist.
Kõlab tuttavalt? Samas kui oleksime jätkanud kastmist või investeeringu hoidmist ning hoidnud järjepidevust oma missioonil, oleksime saanud nautida seemne vilju.
See ei ole küll universaalne tõde, kuid tihtipeale õigustab see metafoor end hästi investeerimismaailmas. Siin on midagi, mille üle juurelda enne, kui asume asja kallale.
Rääkides asjast, siis investeerimisega algust tehes satuvad paljud kauplemisplatvormide juurde (rääkisime neist varasemalt siin artiklis). Oma eelmises artiklis mainisime ka mitut maaklerplatvormi, mis on Eestis saadaval ning täna keskendume neist ühele: eTorole.
eToro lühiülevaate ja lisainfo leiad meie artiklist siin.
Mida eToro endast kujutab?
eToro on Iisraelist pärit firma, mida võib pidada tänases mõttes fintechiks. 2007. aastal Tel Avivis alguse saanud firmast on kujunenud rahvusvaheline finantsasutus, mis keskendub mitmesuguste kauplemisteenuste pakkumisele.
Artikli kirjutamise seisuga on eToro sõnul registreeritud kasutajaid üle 30 miljoni ning kaubelda saab üle 3000 erineva varaga.
Firma ajalooga saab lähemalt tutvuda nende kodulehel, kus on ilusti kaardistatud kogu ettevõtte kulgemine.
Mida eToro pakub?
eToro on oma sisult sarnane teistele kauplemisplatvormidele, ehkki seda mõningate eelistega. Platvorm on üles ehitatud sotsiaalsele kauplemisele, mis tähendab, et iga investor, kes haldab oma portfelli eToro keskkonnas, võib otsustada isikliku portfoolio ülesehitamise asemel kopeerida tuntud eToro kasutajate portfelli.
Võib-olla oled näinud reklaame, kus Alec Baldwin mängib ning kus jäetakse investeerimisest mänglevalt lihtne mulje. eToro põhimõte on lihtne: aja oma asja ning keegi teine hoolitseb sinu investeeringute eest. Piltlikult võttes sarnaneb see portfellihalduse teenuse ostmisele.
Sotsiaalne kauplemine on üpris uuenduslik ning suuremas osas võib öelda, et eToro peitub selle süsteemi populaarsuse taga. Tänu sotsiaalsele kauplemisele saavad amatöörid kasu lõigata kogenud investorite tegevusest.
Teisest küljest tasub mõelda, kas see ei kõla pigem liiga hästi, et tõsi olla: ära mõtle ise, usalda teisi ja pööra minimaalsel tähelepanu oma varadele ning seejärel saadab sind edu?
Sellist garantiid ei saa keegi sulle anda, mistõttu ei tohiks ka sotsiaalsest kauplemisest sellist illusiooni luua. Kindlasti on sellel omad head küljed ja ka eToro kogukonnas on küllaga häid investoreid, aga see ei muuda seda tegevust vähem riskantseks. Meeles võiks pidada, et teiste usaldamine on hea, aga vastutus sinu varade üle jääb eelkõige alati sulle, mitte teistele.
Kuidas sotsiaalselt kaubelda?
Sotsiaalne kauplemine koosneb kahest poolest: passiivne pool, kes kasutab Copy Trading funktsiooni ja investorid, keda kopeeritakse. Põhimõte on lihtne: vali, kumba poolt sa eelistad ning hakka tegutsema.
Passiivse poolena pead lihtsalt valima investori, keda kopeerida ning eToro teeb ülejäänu sinu eest ära. Investoriks olemine on keerulisem, sest selles rollis oled sina kogu asja vedaja. Ehkki raskem roll, tuleb see oma boonustega.
Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kõik investorid ei ole alati finantsilise haridusega ega pruugi olla kõrgelt haritud investeerimisvaldkonnas. eToroga liitumiseks pole hariduslävendit, mistõttu saab teisi hinnata ainult mineviku soorituse põhjal. Isegi populaarsetel investoritel ei ole kõrgeid kvalifikatsiooninõudeid, seega tuleks Copy Tradingu kasutamisel olla skeptiline.
Ühtlasi pole tegemist finantsnõu andvate isikutega (nagu portfelli- või fondihaldurid), kuigi mõned neist võivad töötada sellisel ametikohal oma tavaelus. Sotsiaalne kauplemine on justkui isiklikul riskil teiste matkimine, suurendades sinu riski ja vastutust võrreldes tüüpiliste portfellihaldusteenustega.
Sisuliselt mõelgem nii, et tegemist on olukorraga, kus me näeme, kuidas naaber jõuab iga päev teistest kiiremini poest koju, ehkki vahemaa on sama pikk. Me võime teda kopeerida ja avastada, et ta kõnnib väga kiiresti või isegi jookseb või võime avastada, et ta eirab liikluskorda. Kui matkime teda pimesi, sest tahame sama tulemust saavutada, vastutame me isiklikult selle eest, kui jääme liikluskorra eiramise tõttu auto alla.
Kui sind huvitab sotsiaalse kauplemise aktiivne pool, on kaks varianti: 1) tavalise investori või 2) populaarse investori funktsioon. Esimene on kõige lihtsam ning teine nõuab teatud eelnõuete täitmist. Selleks, et sind saaks kopeerida, peab sul olema avalik profiil, pead avalikustama oma täisnime, professionaalse profiilipildi ning kirjutama lühikese biograafia. Populaarse investori programmiga liitumiseks peaksid olema esmal liitunud ka esimese variandiga. Seejuures aga ei saa tavalised investorid eToros mingeid tasusid oma tegevuse eest – tasu saavad ainult populaarsed investorid.
Populaarse investori programm
Populaarsed investorid on eToros esile tõstetud investorid, keda saab kopeerida ning kes teenivad eTorolt erinevaid tasusid, mis on mõeldud eksklusiivselt ainult populaarsetele investoritele. Muuhulgas saavad populaarsed investorid näiteks igakuise maksena 1,5% kopeeritud varade väärtusest, usaldusväärsuse sümboli, ülemaailmse tähelepanu ning muid boonuseid ja auhindu.
Selleks, et saada populaarseks investoriks, tuleb täita mõned minimaalsed nõuded:
- 1000 dollarit minimaalse omakapitalina
- Vähemalt 1 kopeerija
- Igapäevane riskiskoor ei tohi olla üle 7
Kandideerimiseks tuleb täita avaldus eToro kodulehel. Pärast edukat liitumist on edasine sinu teha, kuid eToro annab tähelepanu rakendusesiseste soovituste kaudu ning sina pead veenduma, et sul oleks kuulikindel strateegia, mis ahvatleks teisi sind kopeerima.
Mida rohkem on kopeerijaid, seda kõrgemaks kasvab kopeeritavate varade hulk ja seega ka sinu igakuine tasu.
Kuidas kopeerida investoreid eToros võimalikult ohutult?
Kuigi kopeerimisel on omad ohud, on saadaval mõned tööriistad, mis aitavad riske maandada. Kui klõpsad nupule “Discover”, leiad hulga investoreid, sh trendikad investorid, ETF-idele keskenduvad investorid, kõige järjekindlamad investorid, madalaima riskiga investorid jne.
Iga investori juures on välja toodud mõned näitajad nagu riskitase, kopeerijate hulk (ja uute kopeerijate protsent) ja tootlus. Tootlus ja kopeerijate arv on selged näitajad, mis selgitamist ei vaja. Riskitase näitab eToro hinnatud riskimarginaali konkreetse investori portfellile. Loogika ütleb, et mida madalam risk, seda ohutum. See võib nii olla, kuid vahest tasuvad riskid ära, kui tootlus on piisavalt kõrge. See ei ole jällegist midagi, mida peaks alati järgima, sest reaalsuses on vähe olukordi, kus see tõene on.
Edasi liikudes saame analüüsi jätkata, kui klõpsame investori profiilile: sealt leiad investori biograafia ja portfelli sisu ülevaate.
Lahtrist “Stats” näed infot investori tegevuse kohta kuude lõikes, sh millal ta oli kasumis või kahjumis või kui suured olid portfelli muutused. Näha saab ka üldist kauplemise kasumlikkust kõigi tehingute pealt: see on huvitav info, kuna näed tehingute hulka ja protsenti, mille ulatuses on tehingud olnud kasumlikud.
Kõigele lisaks saab näha ka seda, mitu tehingut investor nädalas teeb, kui kaua positsioone hoitakse, millal kontoga alustati ja mitu nädalat on olnud investor kasumlik.
Infot ei ole just palju, kuid see-eest saame enam-vähem adekvaatse ülevaate isikust. Mineviku tegevust ei saa kasutada tuleviku ennustamiseks, kuid saame luua eelduseid.
Info nagu tihti kaubeldavad varad annavad ülevaate investori mugavustsoonist, sest need on varad, mida ta usaldab kõige rohkem. Ülevaade varadest, mida investor enim eelistab, aitab hinnata, kas investor on teadlik oma tegevusest või lihtsalt õnnega koos.
Näiteks: kui investor on 30% oma tehingutest teinud varaga, millel on väiksem kasumlikkus, siis mida see meile ütleb? Investor on rumal ja ei pööra oma tegevusele tähelepanu? Matemaatiliselt võiks seda väita, kuid pöörates tähelepanu varadele endile on näha, et enim kaubeldud on iShares 1-3 Year Treasury Bond ETF. See tähendab, et investor eelistab vähem volatiilset vara kullale ja USD-JPY-le, mis võivad mõlemad olla volatiilsed. Järeldus on see, et tegemist on konservatiisema inimesega, kes panustab intressimäärade tõusu peatsele lõpule ja potentsiaalsele intressilangusele FED-i poolt. Sama kinnitavad ka keskmise kaotuse ja kasumi protsendid, mis on kullal ja USDJPY-l peaaegu 2:1 suhtes, samas kui iSharesi suhe on 1:1, kinnitades, et tegemist on pigem kauplejaga, kes ei otsi palju riske.
Need on aga kõigest sõnad ning igaüks peab faktidest tuletama endale loogilise lähenemise. Põhimõte seisneb aga selles, et need infokillud profiilil ei ole lihtsalt numbrit. Me peame need lahti mõtestama, kui tahame olukorda korralikult analüüsida.
Kui lisainfost saab näha, et investor teeb ca 6 tehingut nädalas ja hoiab tehingut ca 3 päeva, siis mida see võiks öelda? Isiklikult öeldes tundub, et tegemist on malbe kauplejaga, kes tundub kauplevat nädala baasil, sest ta hoiab positsioone ümmarguselt 3 päeva (seejuures kauplemisnädal kestab 5 päeva). See võib olla hea, sest see näitab kannatlikkust, kuid see võib tähendada ka seda, et ta magab maha võimalusi oma passiivsusega. Isiklikult tundub mulle see hea näitajana, sest suurimad tehingud on iShares’is, mis on üpris aeglaselt liikuv vara (kuid võib tuua ka kahjumeid, kui väljuda kiirelt).
Portfelli sügavus annab hea ülevaate investori eelistustest. Põhimõtteliselt kinnitab see eelnevas lõigus mainitut, kuid lisaks annab ka ülevaate investori teistest tehingutest. Antud näite puhul on näha, et investor on kaubelnud krüptode, indeksite ja aktsiatega.
See näitab hästi investori põhisuunda ja nö kõrvalhuvisid. Samas on näha, et investor jätkab konservatiivset teekonda, kuid otsib aktiivselt uusi võimalusi (riskides vähe). Samas aga näitab see mulle ka seda, et investoril pole selgelt välja töötatud strateegia, sest ta on aktiivne oma põhivaldkonnas, kuid katsetab ka teisi valdkondi. Võiks eeldada, et aktsiate osakaal oleks natuke suurem, et kaitsta end kõige aktiivsemate varade toodetava kahjumi eest.
Hea on näha konservatiivsemat käitumist, kuid aktsiate väike osakaal näitab suunitlust viia kasumeid turvalisematesse varadesse ning väikesed osakaalud krüptos näitavad kalduvust impulsiivsele kauplemisele. Igaüks võib aga luua oma järeldused ja arvamused.
Riskitabeli abil saab hinnata investori stabiilsust. Siinkohal võiks igaüks mõelda, milline riskitabel on see, mida sa ei tahaks näha investori keskmise riski puhul kuu lõikes? Näitest saab näha, et investor on suutnud hoida enam-vähem sama riskitaset aasta jooksul. Näha on ka seda, et juulis ja augustis olid riskid samad, ent septembris muutus maksimumrisk suuremaks, mis võib viitada sellele, et majandus oli halb (mida ta ka oli), kuid ka sellele, et investor on muutunud riskialtimaks ja on hakkanud katsetama uute varadega. Igal juhul on ta järgnevatel kuudel tagasi tõmmanud, sest risk on keskmiselt aegade madalaim. Veebruaris saavutas ta uue riskitaseme, ent keskmise suutis siiski madalana hoida. See võib näidata head riskide kontrollimise võimekust, seda enam, et järgnevatel kuudel on ta oma maksimumriski vähendanud ja hoidnud keskmise riski oma tavalisel tasemel.
Eriti huvitav info puudutab aga maksimumlanguseid, mis näitavad, et aastas võib selle investoriga kaotada vähemalt 20% rahast. “Max drawdown” märgib suurimat protsenti, mille kasutaja on perioodi jooksul kaotanud, kuid see, kuidas seda mõista, sõltub vaatlejast. 20% ei ole garanteeritud kaotus: see võib juhtuda, aga ei pruugi. Kaotused võivad alati olla suuremad, sest nagu varem öeldud: minevik ei ennusta tulevikku.
Risk on midagi, mida igaüks peab käsitlema isiklikul tasandil, sest selles mängivad rolli meie emotsioonid ja tõekspidamised. Hüpoteetiliselt rääkides: käitumismustri järgi võiks öelda, et tegemist ei ole suure riskijaga, sest on näha, kuidas ta tahab tuua riski tagasi madalamale. Kui suhtuda riskinumbrisse 10 palli skaalal, siis võiks öelda, et iga tase annab ühe võimaluse rohkem 10-st katsest eksida, mis näite puhul tähendab, et 6 korda 10 katsest saadab teda edu. See tähendab, et 4 korral 10 katsest on risk raha kaotada (ja see võib olla vähemalt 20%).
Kas see tasub end ära? Kindlasti leidub neid, kes seda arvavad. Põhimõte on selles, et ükskõik, millised meie suhtumised ka poleks, enne otsustamist on oluline mõtestada lahti kõik andmekillud.
Järgmine infokild on suhteliselt selgesti mõistetav: kopeerijate arv. See näitab teadagi seda, kui paljud inimesed järgivad konkreetset investorit. Üldjuhul tahaks näha heal investoril palju jälgijaid. Nagu ütleb vanasõna: näita mulle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina. Siinkohal me ei saa küll näha, kes investorit kopeerivad, ent me saame hinnata nende liikumist. Kopeerijate numbrit mõjutavad mitmed faktorid, mida investor ise mõjutada ei saa: näiteks sotsiaalne tuntus, rambivalgusesse sattumine jne, seega tuleks suhtuda sellistesse näitajatesse subjektiivselt.
Näite põhjal on näha, et investor ei ole hetkel populaarne omades vaid 49 kopeerijat, kelle varade väärtus on alla 50 tuhande dollari ning viimasel 7 päeval ei ole neid juurde tulnud.
Põhimõtteliselt on näha, et tegemist ei ole väga populaarse investoriga, kuid ta on alustanud sujuva kasvuga ning ehkki ta on allpool oma tipphetkest, hoiab ta ühtlast taset. See graafik on hea selleks, et näha, kui väga teised inimesed investorit usaldavad: kui graafik on suures languses, siis kopeerijad lahkuvad järjepidevalt, kui tõusus, siis vastupidi.
Kopeerijate tulek ja minek ei sõltu alati investorist, seega on hea kõrvutada seda infot muu materjaliga. Näite puhul on raske öelda, mis mõjutab tema kopeerijate osakaalu, kuid üks mõjufaktor võib olla liialt madal tootlus.
Viimane osa statistikast on tootluse tabel aastate lõikes. See annab meile ülevaate, millistel perioodidel on investor toonud negatiivset tootlust ning samuti saame võrrelda tulemusi aastast-aastasse.
Kuigi info põhineb minevikul, saame välja lugeda üht-teist kasulikku. Näiteks saame vaadelda, millised põrumis- ja edumustrid kattuvad aastast-aastasse. See näitab meile, kas investor võib oma vigu korrata. Samuti saame hinnata põrumise põhjuseid, kui võrdleme konkreetset negatiivset numbrit maailmamajanduses toimunuga. Ehkki selline analüüs on üldistav, aitab see paremini lahti mõtestada riske, mis võivad kaasneda antud investori tegevusega.
Antud näite puhul on näha, et investori portfell kannatas 2022. aasta juunist septembrini, mis korreleerub suurema inflatsiooniküüruga Ameerikas. Investori suurimad investeeringud keskenduvad konkreetselt varadele, mida inflatsioon mõjutab ning ühtlasi on need mõjutatud FED-i tegevusest. See võib ka selgitada, miks investor kandis sel ajal suuremaid kaotuseid.
Samas on näha, et 2023. aasta alguses hakkas ta portfell paranema, olles peaaegu pidevas kasvus kuni märtsini, mil toimus Ameerika panganduskriis. Sealt edasi on ta taas olnud positiivsel lainel. Kusjuures, see korreleerub kaudselt ka üldise USA aktsiaturu trendiga, mis on aasta algusest saati olnud tõusuteel.
Huvitavat tootluse kohta: tootlust saame paremini mõista, kui teame, kuidas eToro tootlust kajastab. Selleks, et kuude keskmist tootlust arvutada, kasutab eToro järgmist valemit:
Nagu näha, võetakse tootluse hindamisel arvesse kapitali muutust jooksvalt kuu lõikes. Kusjuures, see võib muuta suurema riski ja väiksema kapitali muutusega investorid automaatselt atraktiivsemaks.
Näiteks: kui meil on investor, kes omas kapitali 1200 vääringus, kaotas alguses 300, kuid teenis järgmise tehinguga 1100 ja lõpetas sellega kuu ilma kapitali lisamata ja väljamakseid tegemata. Valem näeks välja selline: e1=200, e0=1200, (2000 – 1200) : 1200=66,7%. Tehniliselt oleks see olukord võimalik, kui W=0 ja D=0 ehk välja- ega sissemakseid ei ole. Arvestades kapitali suurendamist 800 võrra ja väljamakset 500 võrra, muutub protsent järgnevalt: (2800 – 2000) : 2000 = 40%.
eToro valemil ei ole midagi viga: see aitab kohendada tootluse määramist kapitali muutuse suhtes kuu jooksul, ehkki arvesse ei võeta eelmise perioodi kapitali jääki, vaid muutuseid. Teades aga seda, kuidas miski töötab ja kuidas erinevad osad seda mõjutavad, saame hinnata huvipakkuvaid prospekte. Rohkem infot eToro kasutajaanalüüsi kohta leiad eToro lehelt siin.
Mida keegi näeb neist numbritest, oleneb inimesest, kuid oluline on meeles pidada, et need arvud on tähtsusetud, kui me ei kõrvuta neid millegi reaalsega. Vastasel juhul on see sama nagu lennata ilma kompassi ja radarita – võime tõenäoliselt liigelda ilma suuremate viperusteta, kuid me ei tea, kuhu me läheme ja miks me sinna läheme või hullemas olukorras sattuda õnnetusse, sest me ei teadnud, et olime kogu selle aja teel kalju poole.
Lisaks “Stats” lehele, mis on investori kõige kasulikum ja sisukam infokogum, leiad investori profiililt veel sellised lehed nagu “Overview”, “Portfolio” ja “Chart”.
“Overview” annab ülevaate investorist: leiad sealt ka mõned sarnased investorid, enim kaubeldud varad ja väikese kirjelduse. Suures plaanis on näha kohe ka tema tootlus väikese graafikuna, jälgijate ja kopeerijate hulk ning mõned postitused. Sisuliselt on see põgus üldistav ülevaade.
“Portfolio” lehel on näha investori praegused positsioonid ja nende hetketootlus, positsiooni suurus jms. Ka see annab kerge ülevaate hetkeolukorrast. Huvitava infona saab näha positsioonide infot, sh võimendust.
Antud näitel on näha, et pildistamise hetkel olid investoril avatud 2 positsiooni USDJPY peal: üks oli 10-kordse võimendusega, teine 20-kordse võimendusega. Võimendus suurendab riski, sest mida suurem on võimendus, seda kiiremini kulub ka kapital, seega on see üks näitajatest, kui suure riskivõtjaga on tegemist.
Võttes kokku eelpool mainitu ja selle portfoolio sisu, küsi endalt: kas tegemist on konservatiivse investoriga (nagu algse info põhjal tundus) või just vastupidi, riskantse investoriga, kes on olnud õnnega koos? Sellele küsimusele vastates oled ka teinud põhjaliku analüüsi kopeeritava investori kohta.
Viimasel vahelehel näeb investori tegevuse graafikut. Sisuliselt on see sujuv ülevaade investori käekäigu suunast.
eToro populaarsed investorid on kõik märgitud erivärvilise tärniga: madalaimal tasandil on investori nime kõrval sinine tärn, kõige kõrgemal tasemel on must tärn (Elite Pro tasandi investorid).
Elite Pro tasandil olevate investorite minimaalne keskmine igakuine AUC peab olema 10 miljonit dollarit ning investor peab vastama ka mõningatele haridusnõutele, vastavalt eToro kvalifikatsiooninõuetele. “Cadet” ja “Champion” tasandi investoritel pole haridusnõudeid (sinise ja punase tärniga investorid).
Milline näeb välja kauplemine eToro keskkonnas?
eToros kauplemine ei ole kontimurev. Alustamiseks tuleb läbida lühike kontoavamise protsess, mis haldab mõningate isiklike andmete jagamist. Pärast kasutaja loomist tuleb andmed kinnitada ja vastata küsimustikule, mille sihiks on kaupleja kogemuse ja riskiisu hindamine – see on suhteliselt tüüpiline tegevus igal platvormil.
Kui konto on olemas ja rahalised vahendid on laekunud, tuleb valida vara, millega tehinguid teha ning vajutada nupule “Open position”. Varade leidmisel aitab sind vasakul menüüs olev “Discover” nupp – sealt saad ülevaate kaubeldavate varaklasside kategooriatest ning leiad isegi kasutajaid, keda kopeerida võiksid. “Discover” sektsiooni pealehel on pealiskaudne ülevaade, kus on muuseas ära märgitud enim liikunud varad või kõige populaarsemad varad, kuid täpsema ülevaate jaoks tuleb avada konkreetne varaklassi vahemenüü (nt “Stocks”).
“Stocks” menüüst leiad ainult aktsiad ning ka sealt leiad üldinfo nagu päeva suurimad liikujad, trendikad aktsiad ja erinevate aktsiate turuanalüüsi. Kõik teised vahemenüüd on sarnase ülesehitusega, v.a. Indeksid, toormed ja valuutad, mis sisaldavad vaid kõikide varade nimekirja.
Varasid ja kasutajaid leiab veel otsinguriba kaudu, kuid selleks pead teadma, mis varaga soovid kaubelda. Tasub meeles pidada, et eToro on laialdase valikuga kauplemisplatvorm, kuid sellegipoolest ei ole seal saadaval kõik kaubeldavad varad.
Pärast huvipakkuva vara väljavalimist saad valida, kas soovid selle soetada CFD-na või reaalse varana. “Invest” nupule klõpsates avaneb order, kus on kirjas, et ostad konkreetse osaku.
Võrreldes konkurentidega annab see eTorole ka olulise eelise: saad osta reaalseid osakuid.
Asi muutub aga CFD-ga kauplemiseks, kui vahetad orderi müügi peale ehk avad short positsiooni. Sama juhtub ka siis, kui vahetad ostutehingul võimenduse suuremaks kui X1.
Sellega on kaetud põhiline osa kauplemisest. Enne alustamist tasub tähelepanu pöörata vara infolehele, mis on eToros üpris lahedalt üles ehitatud. Aktsia logole klõpsates avaneb selle aktsia profiil. Liikudes ülevaatelehele avaneb aktsia käekäigu graafik, millel saad vaadelda aktsia hinna kõikumist päeva, nädala, kuu või aasta lõikes (seda isegi mitme aasta tagusest ajast). Lisaks on märgitud ära, millal avalikustatakse järgmised majandusnumbrid, milline on analüütikute hinnang, milliseid varasid on sageli ostetud koos selle varaga, seotud firma ajakohased uudised ning isegi teiste eToro kasutajate kommentaarid ja arutelu vastava vara kohta.
Ülevaatele lisaks saab varaprofiilil vaadata ettevõtte täpsemaid andmeid. “Stats” osast leiab mõningaid huvipakkuvaid sihtarve ja majandusnumbreid, “Chart” näitab vara hinna liikumist (kusjuures, saad valida graafiku tüübi ja isegi kasutada populaarseid tehnilise analüüsi tööriistu).
“Analysis” ja “News” annavad infot uudiste ning asjakohaste analüüside kohta. Uudiste osas saab näha isegi uudistevoo sentimenti, st kas viimase aja uudised on olnud pigem positiivse või negatiivse kaldega. “Research” annab ülevaate analüütikute arvamustest ja hinnapiiri ennustustest.
Nimetatud funktsioonid muudavad eToro tugevaks kauplemisplatvormiks. Suure infokogu ja teiste kasutajate arutelu on andnud investorile kõikvõimalikud tööriistad, et olla otsuse tegemisel võimalikult mitmekülgne.
Muidugi on ka eToro funktsioonidel omad vead. Näiteks uudistevoos võidakse viidata uudistele, mis ei käigi selle firma kohta või nimetatakse positiivseks uudiseid, mis ei ole seda oma sisult. Samuti olen isiklikult kogenud, et uudised võivad pärineda vähese autoriteediga või isegi mitteusaldusväärsetelt veebilehtedelt tunnustatud allikate asemel. Võimalik, et tegemist on üksikute juhtumitega, seega pole ka mõtet funktsiooni maha teha – lihtsalt tasub olla skeptiline.
Teise negatiivse asjana tasub märkida, et kommenteerimise võimalus on küll hea, kuid tasub meeles pidada, et kõik eToro kogukonna liikmed ei ole finantsharidusega ning enne, kui võtad tõe pähe kellegi joonistatud graafikut, tasuks rohkem süveneda faktidesse. eToro kogukonnas võib paraku olla vahel ka trolle, kes üritavad päeva hinda survestada, levitades pooltõdesid või isegi väärat infot. See ei ole küll eToro probleem, kuid pigem ühiskonna kurb tegelikkus.
Üldises mõttes on tegemist hea kauplemisplatvormiga, mis üritab anda endast kõik kauplemise lihtsustamiseks. On hea näha, kui kaugele on sellised alternatiivsed platvormid jõudnud, arvestades, et 15 aastat tagasi pidime kauplema platvormidel, mille graafikud meenutasid omamoodi haiglakompuutereid. Naljaga öeldes võis kullaga kaubeldes hinnagraafik näha välja sarnane südamelöökide sagedusele.
Tulles aga tagasi eToro juurde, siis tegemist on kauplemisplatvormiga, mis on igal juhul selgelt seadnud endale sihiks olla juhtiv tegija seda nii teenuse kvaliteedi kui ka funktsionaalsuse osas.
