Statistikaameti kohaselt oli 2014. aastal eestis üle 20% elanikest suhtelises vaesuses.
2015. aasta statistika kohaselt oli 3.9% Eesti elanikkonnast absoluutses vaesuses.
Iga kuues laps elab suhtelises vaesuses.
Tänapäevane Eesti on sisuliselt võimaluste paradiis. Meil on stabiilne kommunikatsioonitaristu, st telefoni- ja internetilevi üle kogu Eesti (isegi keset metsa), meil on aktiivne ettevõtlusmaastik ning meil on kõik isikuvabadused. Eestit ei saa võrrelda ligilähedaseltki mõne Aafrika riigiga, kus sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid lihtsalt takistavad inimesi ning on suuresti vaesuse põhjuseks.
Eesti on kaasaegne riik. MIKS on siis ometi viiendik eestlastest suhtelises vaesuses? MIKS on rahapuudus nii levinud?
Põhjus on lihtne: inimesed on otsustanud olla vaesed
Arusaadavalt on raske seda väidet vastu võtta. Ilmselt mõtled: “Kuidas võib olla nii, et keegi otsustab, et tal ei olegi raha ja ta elab pidevas puuduses? Keegi ei tahaks ju nii elada!”.
Tõsi. Inimesed, kes ei ole mandunud ehk pole elu suhtes täielikult alla andnud, kurdavad pidevalt, et raha on vähe.
Mida nad teevad selle osas, et raha on vähe?
Mitte midagi.
Kui sul on raha vähe, MIKS sul on raha vähe?
Kas sa oled teinud otsuse, mis on selle põhjustanud?
Vaesusel on kaks tagamaad – laiskus ja oskamatus
Inimesed ei otsusta ühel päeval, et nii – nüüd on nad vaesed ja nii jääbki. Inimesed küll otsustavad jääda vaeseks, kuid nad ei ole seda otsust teinud endale teadlikult.
Enamjaolt on selle otsuse taga hoopis midagi muud ning tavaliselt on selle põhjustajaks kas lihtsalt mugavus ja soovimatus rohkem pingutada või inimlik oskamatus midagi asja osas ette võtta.
Vahel võib rahapuuduse tagalaks olla mõni veenev ettekääne:
- Halb tervis – Vahel võib tõesti rahalist seisu tõsiselt vähendada halb tervislik seisund. Ehk halvenes su tervis järsult, ehk vajasid sa kallihinnalist ravi, ehk ei võimalda su tervis teha teatud tüüpi töösid. Kas see tähendab, et ongi kõik? Peaksid elama toetustest ja tegema madalapalgalist tööd? EI! Ükskõik, milline su olukord ka poleks – kui sa oled vähegi kaine mõistuse juures ja piisavalt terve (mida sa ilmselt oled seda postitust lugedes, kuna sa oled arvutiekraani taga), oled sa võimeline leidma töö, mis toob sulle sissetuleku.
- Vähene haridus – See on kahjuks üks levinumaid põhjuseid, miks inimesed jäävad vaesuse piirile. Väidetakse, et pole piisavalt haridust omandatud, et kandideerida parematele töökohtadele. See on samas ka üks kõige selgemaid laiskuse näitajaid. Muidugi on mugav saata laiali CV-sid ja rohkem mitte midagi teha. Tänapäevases Eestis on sulle aga kõik võimalused avatud. Näiteks võid sa omandada tasuta haridust täiskasvanute koolituste abil, sa võid õppida internetis olevate kursuste kaudu või kas või näiteks otsida tööd interneti kaudu. Hariduse puudumine on ettekääne, mitte põhjus.
- Valitsus ei aita – Kes meist ei oleks kuulnud seda, et see meie valitsus jälle muutis mingeid makse ja jälle muutis elu raskeks, tõstis hindu jne. Selle kohta käib aga üks hea vana ütlus: kärss on kärnas ja maa on külmunud. ALATI on keegi teine kuskil põhjuseks, ALATI on keegi teine see kummaline põhjus, miks sinul ei ole raha.
Aga kas sa oled selle peale mõelnud, et asi ei ole mitte tervises, hariduses ega teistes inimestes, vaid SINUS? Selles, et sa ei taha leida võimalusi? Selles, et sa oled kurb, stressis ja väsinud ning ei jaksa pingutada, isegi, kui sul oleks võimalusi?
Vaesus ei tähenda, et sa oled halb või rumal inimene
Inimesed on loomuselt lihtsalt rutakad ja me teeme KÕIK vahel väga halbu otsuseid, eriti, kui asi puudutab raha.
See ei ole kuidagi seotud rumaluse või saamatusega.
Kuigi mainisin oskamatust, ei tähenda see, et oskamatuse taga oleks rumalus. Oskamatuse taga on tegelikult lihtsalt halvad otsused. Tihti on nende halbade otsuste põhjustajaks vaesus. See võibki olla üks suletud ring ning sealt tulevad ka need koledad statistilised numbrid. Mõned inimesed murravad sellest ringist välja, mõned mitte.
Asjaolu, et vaesus mõjutab otsuste tegemist, on tõestatud lausa teaduslikult. Leitud on seos selle vahel, et raha pärast muretsemine halvendab meie kognitiivseid võimeid vägagi olulisel määral, mis tähendab, et me ei tee niivõrd ratsionaalseid otsuseid. Me kipume tegema rutakaid, mugavaid otsuseid ja leiame enda jaoks õigustusi, mis tunduvad loogilised.
Me oleme oma harjumuste ja kirgede orjad. Allahindlused on meelitavad, laenud tunduvad kiire väljapääsuna, CV-de saatmine on kiirem ja lihtsam, kui kirjade saatmine, iseseisev töö otsimine või ettevõtte loomine. See ei tähenda, et sa oled halb inimene. See tähendab, et sa oled inimene.
Rahapuudus põhjustab palju stressi, võib viia depressioonini, tekitab tunde, et jääd kõigest kogu aeg ilma ning kui sa lased stressil võimust võtta, võib juhtuda, et sa istud vaesusetsüklis väga kaua.
Kõik algab aga SINU otsustest. Kui sa tahad välja saada vaesuse küüsist, pead sa pingutama. Pole olemas tasuta lõunaid. Ükski ettevõte ei hakka sulle maksma kõrget palganumbrit, kui sa ei anna selleks põhjust. Ükski haridus ja kvalifikatsioon ei tule sulle niisama. Sa pead pingutama. See ei ole mugav, see ei ole lihtne ja see ei ole kohe kindlasti kiire.
Kui sa aga annad endast kõik (ja kõige andmine ei tähenda töökuulutuse üles panemist ja paari CV saatmist ega ühe koolituse läbimist) ja sa saad olla südamerahuga täiesti kindel, et oled end pooleks pingutanud, saad sa vähemalt öelda, et oled pingutanud. Oluline on mitte kunagi alla anda – sinu ees on avatud kõik uksed.
Järgmine kord, kui muretsed raha pärast, mõtle sellele: milliseid uksi saaksid sa avada? Ära too ettekäändeid, vaid leia võimalusi! See lihtne valem on põhiline, mida sa vajad, et rahapuudusest välja saada. Õpi, ole aktiivne, tee pingutusi, ära too ettekäändeid ja vabandusi, otsi tuge teistelt ning kõik läheb varsti paremaks.
#ElaEksponentaalselt
Loe veel lisaks:
