Aina kasvav elektri hind paneb muretsema nii tarbijaid kui ka ettevõtteid. Just see kuu saavutas elektri hind oma rekordi, mis on muidugi talvel hakul kõike muud kui positiivne uudis.
Erakordselt kõrge elektrihinna taga peitub eelkõige üks oluline faktor: fossiilkütuste, maagaasi ja kivisöe kõrged hinnad. Ehkki elektrihinna tõusu taga on ka mitmeid muid faktoreid, nõustuvad eksperdid selle osas, et peamine mõjufaktor on gaasi hinna mitmekordne kerkimine. Käes on omamoodi gaasipõud Venepoolse gaasitarne häire tõttu.
Lahendus? Taastuvenergia. Nagu on ka eksperdid Eestis sõnanud, aitab elektrihinna langemisele kaasa eelkõige see, kui meil on varuks keskkonnasõbralikke energialiike ning me ei peaks enam sõltuma sellisel määral gaasist või fossiilenergiast nagu praegu.
Antud probleem ei ole oluline mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale – terve Euroopa on hädas tõusva elektri hinnaga. Õnneks on aga tunneli lõpus valgus: tempokas investeerimine tuuleenergiasse ning aina uute ja paremate tuuleparkide rajamine.
2027. aastaks 167 miljardit dollarit: tuuleenergia turg kasvab jõudsalt
Tuuleenergia järgi pole vajadus olnud kunagi nii pakiline kui nüüd. Arvestades maailma järk-järgulist roheenergia poole liikumist, elektriautode kasutuselevõttu ning elektri hinda, on tuuleenergia koht maailmas aktuaalsem kui eales varem. Tuuleenergia pole enam lihtsalt tore keskkonnasõbralik energialiik: see on hädavajalik, kui Euroopa tahab elektri hinna kontrolli saada ning Venemaa gaasist vähem sõltuda.
Õnneks on tuuleenergia turg tempokalt kasvamas tänu riiklikele algatustele ning suurtele investeeringutele. Emergen Research analüüsi kohaselt saavutab globaalne tuuleenergia turg 2027. aastaks suisa 167 miljardi dollari piiri (võrdluseks 2019. aastal oli turu suurus 99.8 miljardit dollarit).
Ameerika Ühendriigid on samuti viimasel ajal näidanud võimsat tuuleenergia kasvu. 2020. aastal suutis tuuleenergia tagada üle poole energiavajadusest mõnes osariigis. Iowa osariigis toodeti tuuleenergia abil näiteks 57% osariigis vajalikust elektrist. See on aga üksnes algus. President Biden soovib veelgi hoogustada USA tuuleenergiatootlust, sooviga jõuda täiesti süsinikuvabale energiatootmisele 2035. aastaks.
Kõige suurema osa hõlmavad hetkel maismaa tuulepargid, ent nende kõrval luuakse ka aina uusi lisavõimalusi, et laiendada tuuleenergia tootmise võimekust. Eesti pole sellest sugugi kõrvale jäänud: septembris andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teada, et lõppes hange, millega sooviti välja selgitada, kuhu saaks luua Eesti ja Läti ühise meretuulepargi ELWIND.
Võimsad meretuuleparkide plaanid on kavas ka teistel riikidel. Suurbritannia valitsus andis septembri alguses teada soovist ehitada suisa nii palju meretuuleparke, et oleks võimalik elektrit tagada umbes 8 miljonile majapidamisele. Meretuuleparkide loomiseks panustatakse suisa 200 miljonit Briti naela.
EU-Scores lõi samal ajal käima suure projekti, mille eesmärk on luua nö hübriidpargid, kasutades meretuuleparke. Ühe variandina soovitakse kasutada laineenergia ja tuuleenergia kooslust Portugalis.
Riiklike algatuste kõrval on ka eraettevõtted hakkanud panustama tuuleenergiasse. Üks Saksamaa suurimaid jaekaubandusettevõtteid REWE sõlmis lepingu Ørstediga meretuuleparkide loomiseks, et saada elektrit oma poodide tarbeks – eesmärgiga muuta oma poed kliimaneutraalseks.
Tuuleenergia on saanud suure hoo sisse ja on selge, et see hoog on üksnes kasvamas järgneva 10 aasta jooksul. Sestap võib praegu olla just mõistlik aeg tuuleenergiaga tegelevate firmade aktsiate hankimiseks. Tasub aga märkida, et aktsiaturud on hetkel võrdlemisi turbulentsed. Ehkki tuuleenergia aktsiad on pikas plaanis igati mõistlikud investeeringud, võib uskuda, et järgnevad kuud ja aastad toovad turgudel palju kõikumisi.
Rõhutame siinkohal, et investeerimine ei ole mõeldud neile, kes otsivad kiiret rikastumist – investeerimine on kannatlikele inimestele, kes soovivad panustada tulevikku ning on valmis ootama ka pikka aega tulu saamiseks.
Kui tunned huvi tuuleenergia vastu ning otsid parasjagu uusi investeeringuid, siis alljärgnevalt toome esile mõned olulisemad tuuleenergia valdkonna ettevõtted, kelle aktsiad võivad olla pikas perspektiivis positiivse kasvuga või kes on lihtsalt valdkonnas hetkel mõjukad. Enne investeerimisotsuse tegemist konsulteeri aga asjatundjaga ning tee täiendavalt uurimistööd, analüüsi aktsiaid ja mõtle otsus põhjalikult läbi.
Nordex (NDX1)
Nordex on juba 1985. aastast tegutsenud Saksamaa firma, mis on tasa ja targu kasvanud märkimisväärseks tegijaks kogu tuuleenergia valdkonnas. Eriti mõjukas on Nordex oma koduturul: ainuüksi 2021. aasta juulis ja augustis telliti firmalt 12 uut projekti, mille raames peab ettevõte järgmine aasta paigaldama üle 123 MW jagu turbiine. Sarnaseid suurprojekte on käigus teisigi, mistõttu on Nordex aina jõudsamalt oma turuosa kasvatamas.
Vestas Wind Systems (VWS)
Taanist pärit Vestas Wind Systems on juba alates 2013. aastast maailma suurim tuuleturbiinide tootja kogu maailmas. 2019. aasta seisuga oli ettevõte paigaldanud üle 66 000 turbiini enam kui 80 riigis.
Vestas Wind Systems on üks tuuleenergia valdkonna aktsiatest, mis näib üksnes kasvavat ja seda hea põhjusega: ettevõte saab pidevalt hiiglaslikke tellimusi. Alles mõne päeva eest anti teada, et Vestas sai Eurowind Enegy A/S-ilt tellimuse 70 MW jagu turbiinide jaoks, mis paigaldatakse Poola. Paar nädalat tagasi sai Vestas endale ka hiiglasliku diili Austraaliast, paigaldades sinna 396 MW jagu turbiine. Sarnaseid uudiseid kuuleb iga natukese aja tagant. Kui on üks tuuleenergia aktsia, mis võib end küllaga ära tasuda, on selleks ilmselt Vestas Wind Systems.
Siemens Gamesa Renewable Energy (SGRE)
Siemens Gamesa on teine suurim turbiinitootja maailmas, olles tuntud oma erilise turbiini poolest, mis on juhtumisi maailma suurim tuuleturbiin. Nagu nimest võib aimata, on firma tõesti ka seotud tehnoloogiaettevõtte Siemensiga.
Maailma suurima turbiini leiutamine pole ainus revolutsiooniline tehnoloogia, mis Siemens Gamesa on loonud. Septembris tuli ettevõte välja suurepärase uudisega: Siemens Gamesa lõi toote nimega RecyclableBlade, mis on maailma esimene taaskäideldav turbiinilaba. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik labasid taaskäidelda ning seega märkimisväärselt vähendada keskkonnamõjusid, mis muidu tuuletööstusest tulla võivad.
Ørsted (ORSTED)
Ørsted on teine oluline Taani tuuleenergia ettevõte, kes on 2020. aastast alates maailma suurim meretuuleparkide looja, tootes umbes 29% globaalsest mahust. Ørstedi põnev fakt on selle ajalugu: tegemist on tegelikult kunagise riikliku ettevõttega, mille Taani valitsus lõi selleks, et hallata Põhjameres Taani gaasi- ja õliressursse. Taani valitsus hoiab tänini suurosalust (50.1%), aga seda 2025. aastani.
Lisaks suurele tuuleenergia tootmistööle panustab Ørsted oluliselt tähelepanu ka vesinikuenergiale, lootes toota rohevesinikku.
Ülalmainitud firmadele lisaks tegutseb näiteks Kanadas ja Hiinas mitu märkimisväärset ettevõtet, kes kõik panustavad olulisel määral tuuleenergia kasvu. Kanada TransAlta Renewables ja Northland Power on mõlemad andnud viimasel ajal teada olulistest investeeringutest ja kasvuplaanidest, mis on kõik lähimate kuude ja aastate jooksul täitumas.
Arvestades ka riikide rahalisi panuseid ning aina kasvavaid tuuleparke võime uskuda, et 5-10 aasta pärast on praegused tuuleenergia aktsiad veelgi tugevamad ning võivad seega tuua kannatlikele investoritele ka häid tulemusi.
Allikad:
- Elektrihinna toob alla vaid keskkonnasäästlike võimsuste lisandumine
- Estonian-Latvian joint offshore wind farm project kicks off
- German Food Retailer to Buy Electricity form Ørsted’s Offshore Wind Farm
- The U.S. added more new energy capacity from wind than any other source last year
- Global Wind Energy Market Trajectory & Analytics Report 2021 Overview Highlighting Major Drivers, By Emergen Research
- Siemens Gamesa ready to deploy world’s first 100% recyclable wind turbine blades
- Britain announces biggest auction round in renewable energy scheme
- EU backs project to make case for hybrid offshore wind
#ElaEksponentaalselt
