Kas oled kunagi üritanud raha säästa, aga oled omadega ummikusse jõudnud ilma ühegi selge põhjuseta?
Kas oled teinud endale uue aasta saabumisel lubaduse käia rahaga paremini ümber, aga juba veebruarikuu alguseks on see lubadus rikutud?
Kas elad palgapäevast palgapäevani, ehkki tegelikult peaks palganumbri järgi rahaga kenasti hakkama saama?
Me teeme kõik iga päev sadu rahalisi otsuseid, alustades sellest, mida poes ostame kuni selleni, kas otsustame võtta laenu või säästame raha. Mõnel inimesel tuleb rahaliste otsuste tegemine välja lausa mängleva kerglusega, samas kui teistel kipuvad rahaasjad viletsalt minema.
Otsuste tegemine sõltub aga mitmetest asjaoludest, mis võivad kaudselt või otseselt mõjutada seda, kuidas sa rahaga ümber käid.
Üks on aga selge: kui sa mõistad neid asjaolusid paremini, õpid end paremini tundma ning oskad ka teha paremaid rahalisi otsuseid, kui annad endale aru, millised asjaolud sind mõjutavad.
Millistest asjaoludest jutt käib? Loe edasi – alljärgnevalt toome välja 5 sellist faktorit, mis võivad sind kas või alateadlikult mõjutada.
1. Isiksus ja emotsioonid
Kuigi me kõik võime soovida olla vastutustundlikud ja tublid majandajad, siis on fakt see, et mõned inimesed on loomult raha säästjad, mõned raha kulutajad.
Neile, kes on loomult säästjad, on heade rahaliste otsuste tegemine lihtsam, samas kui loomulik kulutaja peab pisut rohkem vaeva nägema.
Muidugi ei tähenda loomus seda, et poleks lootust muuta seda, kuidas rahaga ümber käid: kui oled loomult suurem kulutaja, aitavad sind paindlik eelarve ja selged rahalised eesmärgid.
Mitmed iseloomuomadused nagu põikpäisus, pessimism ja asjadega viivitamine mõjutavad negatiivselt ka rahaasju, rääkimata sellest, et isegi kõige tublim majandaja võib emotsioonide nagu viha, ärrituse või igavuse ajendil teha halbu rahalisi otsuseid.
Kui sa oled õnnelik ja eluga rahul, tunned ka vähem vajadust raha kulutada, samas kui halb tuju ning depressioon võivad ärgitada rahakotti rohkem tuulutama.
Kuidas oma isiksust ja emotsioone ohjata? Sellele pole üht lihtsat vastust. Distsipliin ja väikesed muudatused aitavad olukorda parandada. Kui oled teadlik oma iseloomu nõrkadest külgedest, mis võivad mõjutada su rahaasju, on ka lihtsam end kontrollida ja teha järgmine kord paremaid otsuseid.
2. Kasvatus ja kogemused
Peaaegu kõik meie otsused on vähemalt osaliselt seotud tõekspidamiste ja kogemustega, mis on omandatud lapsepõlves – meie kodusest kasvatusest.
Kuigi „loodus vs kasvatus“ vaidlus on juba igivana, ei saa salata, et suur osa meie otsustest on mõjutatud sellest, millised olid meie vanemate otsused. Kui peres säästeti raha ja juba lapsepõlves juurutati rahaga majandamise põhimõtteid, on tõenäoline, et samad põhimõtted kanduvad tulevasse ellu ning muudavad raha säästmise lihtsamaks.
Samas on võimalik, et kui peres käidi rahaga ümber priiskavalt, on raske ka mõista raha säästmise põhimõtteid.
Nagu iga asjaga maailmas ei ole ka siinkohal kõik must-valge, kuid tasub endalt küsida: „milliseid rahalisi õppetunde andsid mulle minu vanemad?“
Kui teadvustad endale seda, millised rahalised harjumused on sinu elus olemas kasvatuse tõttu, on lihtsam ka kinnistada või välja juurutada teatud harjumusi.
3. Tervis, vajadused ja elujärg
Rahale on väga raske mõelda positiivses võtmes siis, kui tervisehädad kimbutavad.
Sellele lisaks on aga mitmed psühholoogilised teooriad välja toonud hierarhia asjadest, mis tuleb elus enne paika saada enne, kui saab edasi jõuda järgmisele tasandile hierarhias.
Hierarhia järjestus on lühidalt kokku võttes järgmine:
- Põhivajadused – need on täiesti põhilised inimvajadused nagu vesi, toit, riided ja majutus. Kuna need on vajalikud selleks, et lihtsalt elada, katavad inimesed oma eelarves just need vajadused esmajärjekorras, st esimeses järjekorras kulutatakse raha toidule, kodule ja riietele.
- Turvalisus – turvalisus on põimitud meie loomulikesse ellujäämisinstinktidesse: me soovime kõik elada rahulikku elu ilma valuta ning otsime turvalist elu, olgu see siis eemal vägivallast või tähendagu see turvalist kindlustatud töökohta, kindlustuse olemasolu või „mustade päevade“ sääste. Seetõttu panustavad inimesed teises järgus oma raha turvalisuse tagamisele.
- Armastus – on põhjus, miks armastusest, perest ja suhetest räägitakse nii palju ning vändatakse aina uusi filme. Kõik soovivad leida enda ellu selle kellegi erilise, kes pakuks neile armastust ja ühtekuuluvustunnet. Kui seda ei leita, võib see kaasa tuua depressiooni ja ärevuse, mis mõistagi mõjutab omakorda ka rahakoti sisu.
- Austus ja heakskiit – inimesed näevad väga palju vaeva selleks, et leida ühiskonnas oma kohta ja sobituda teistega. Vahel võivad need jõupingutused aga kaasa tuua ka võlaprobleemid seoses üle oma võimete elamisega. On ka inimesi, kes otsivad austust ja heakskiitu oma tööst, tõustes karjääriredelil kõrgemale ja teenides hea tööga välja teiste austuse.
- Eneseteostus – see on punkt, milleni paljud inimesed ei pruugi jõudagi, kuna jäävad kinni teistesse tasanditesse. Kas oled mõelnud sellele, mida sa suudaksid saavutada siis, kui raha ei oleks probleem ning sinu põhivajadused oleksid kaetud? Mida sa siis ette võtaksid? Kui kõik teised vajadused on rahuldatud, on võimalik end edasi arendada, et realiseerida oma täit potentsiaali.
Kuigi selline hierarhia on tugev lihtsustus, on võimalik, et tunned end ära ning oled isegi parasjagu kinni ühel või teisel tasandil.
Põhjus, miks rahalised asjad võivad aga olla korrast ära, võib seisneda mõne hierarhia üleliigses tähtsustamises ning paigalpüsimises.
4. Kultuur
Ilma, et me isegi endale seda teadvustaks, on meie ellusuhtumine ja rahaga majandamine suuresti mõjutatud sellest, millisest kultuuriruumist ja ühiskonnast me pärit oleme.
Eestlasena on väga lihtne väärtustada nö ülima eesmärgina kena maja, autot ja muid materiaalseid väärtuseid, mille poole paljud pürgivad, kuid mitmel pool mujal on inimeste rahalised eesmärgid täiesti teistsugused.
Mõnel pool pole materiaalsed objektid sugugi staatuse või edu näitajad, mõnel pool väärtustatakse näiteks autot, kuid mitte kodu välimust.
Tänapäeval on ka sotsiaalmeedial väga suur roll selles, kuidas me suhtume oma rahalistesse asjadesse. Instagramis lehitsedes võid tunda end läbipõrunult, kui näed, kuidas sinu poolt jälgitavad inimesed riputavad üles pilte uhkest majast, uuest autost või muust taolisest.
Taolised kultuurilised ja sotsiaalsed mõjutused võivad panna inimesi tegema emotsionaalsemaid oste ning seega ka vastu võtma halvemaid rahalisi otsuseid.
Kultuuriliste mõjutuste vähendamiseks tuleb endale teadvustada, kas sa võtad rahalise otsuse vastu selle pärast, et see on sinu enda isiklik soov ja vajadus või sa teed seda seepärast, et see on ühiskonnas sobiv käitumisviis või miski, mida nägid kellelgi teisel kuskil internetis.
5. Teadmised
Kellele meist ikka meeldiks koolipinki nühkida, kuid kui asi puudutab rahaasju, siis on need teadmised väärtuslikumad kui kuld. Paraku ei pruugi koolikohustuse käigus selgeks saada elutähtsaid rahatarkuseid, mistõttu tuleb end harida hiljem.
Teadmised on kõige alus.
Kui sa ei tea, kuidas jälgida oma kulusid ja tulusid, tähendab see, et sul on väga raske eales saavutada rahalist edu. Kui sa ei tea, kuidas investeerida nutikalt, võidakse sind kurjalt ära kasutada ning võid hoopis oma rahast ilma jääda või teenid vähem kui lootsid. Kui sa ei tea, kuidas maksusüsteem töötab, võid sattuda lausa seadusega pahuksisse.
Õnneks on teadmiste osa ka väga lihtne parandada. Mida rohkem sa loed ja end harid rahaasjade teemal, seda paremini oskad ka hallata oma raha ja seda lihtsam on end motiveerida rohkem raha teenima.
Tegutse aktiivselt selle nimel, et pidevalt juurde õppida, sest ainult nii saad garanteerida endale edu.
Kuidas rahaga paremini toime tulla?
Me kõik oleme teinud kunagi halbu rahalisi otsuseid. Mõned on võtnud uisapäisa endale kaela kiirlaene. Mõned on investeerinud ilma otsust läbi mõtlemata. Mõned on mänginud raha maha kasiinos, lootes seal mängides raha teenida. Mõned ei ole suutnud hakata raha säästma.
Mineviku halvad otsused ei pea sind aga igavesti kummitama, ükskõik kui halvad need otsused ka olid. Alati on võimalik asju ümber pöörata, oluline on aga tegutseda ning mitte käega lüüa. Ära arva, et halbu otsuseid ei saa lunastada ja seepärast pole mõtet teha paremaid otsuseid või pingutada.
Mis veelgi olulisem, ära lase ei oma emotsioonidel, tervisel, kasvatusel ega ühiskonnal dikteerida seda, kuidas sa oma elu elad.
Ära võta otsuseid vastu uisapäisa ja ära lase end mõjutada kellelgi teisel. Selleks, et naabrist parem olla, ei pea ostma kallimat autot. Selleks, et paremini elada, ei pea teenima iga kuu miljoneid.
Elamisväärne elu on selline, mille oled loonud ise, iseenda otsustega – otsustega, mis on sündinud teadlikult ning informeeritult.
#ElaEksponentaalselt
