Käesolev artikkel on Eksponendi esimene sügav analüüs Eestis kaubeldava varaklassi kohta. Ehkki olen ka varasemalt kirjutanud näiteks Baltika aktsiatest Äripäeva veergudel, olen seni keskendunud ainult analüüsi tehnilisele poolele. Seekord võtan vaatluse alla ettevõtte tervikuna ning annan omapoolse hinnangu vaadeldava instrumendi investeeritavusele, vahemikus ostusoovitusest müügisoovituseni.
Investeerimisega seotud riskide deklaratsioon: Tuletame lugejatele meelde, et tegemist on analüütilise arvamusega, mida ei saa pidada absoluutseks tõeks. Arvamus põhineb Eksponendi isiklikel hinnangutel ning võib erineda teiste isikute (ka spetsialistide jms) vaadetest. Faktid, mida kasutatakse, on kõigile vabalt kättesaadavad ning artikli loomisel ei ole lähtutud avalikkusele MITTE teadaolevast informatsioonist. Palume, et lugejad teeksid isiklikud järeldused saadaval olevast informatsioonist (nii selle artikli sisus olevast kui ka IUTE kodulehel olevatest dokumentidest). Selles artiklis võidakse kasutada tulevikku ennustavaid termineid (nt kahjumi suurenemine, pankrot, kasumi kasv jpm), mis põhinevad ainult hetkel saadaoleval informatsioonil ning selle isiklikul tõlgendusel. Sellised ennustused võivad muutuda faktide ja asjaolude muutumisel, mistõttu ei tohiks artiklis loodud ennustusi jm informatsiooni võtta aluseks investeerimisotsuste tegemisel. Samuti ei saa selles artiklis mainitut pidada tuleviku täpseks ennustuseks ning artikli sisu tuleks rangelt käsitleda subjektiivsena. Palume, et investorid looksid oma investeerimisstrateegia vastavalt isiklikele järeldustele ning ei teeks rahalisi otsuseid teiste arvamusel. Selle artikli põhimõte ei ole kellelegi müüa ega muul viisil pakkuda võimalusi investeerida või soetada kaubeldavaid varasid vms.
Sissejuhatus
Kes ei tahaks kasvatada oma sissetulekut? Elu kallineb ka siis, kui inflatsioon on madal ning investeerimine on hea viis, kuidas teenida lisa. Võlakirjad võivad olla passiivse investori jaoks eelistatud valik, sest need pakuvad regulaarset intressitulu ning üldiselt ei ole võimalik nendega kaotada oma varade väärtust. Seda muidugi tingimusel, et neid väljastav ettevõte ei pankrotistu või ei satu makseraskustesse. Alati võib turvalisuse mõttes kaaluda riigi võlakirjasid, mida on hakanud ka välja andma Eesti Vabariik, sest võimalus riikide pankrotistumiseks on üldjuhul väike.
Teisest küljest tekib aga küsimus, kas Eesti riigivõlakirjad tasuvad ennast ära, kui korporatiivsed võlakirjad pakuvad kõrgemat intressi? Kuna reaalset tootlust tuleb arvesse võtta igal investeerimisotsusel, pole mingi ime, et investorid teevad oma otsuseid tihtipeale kupongimaksete suuruse baasil.
Tänases artiklis vaatame ühte suure kupongimakse ja madala nominaaliga võlakirja, mida on võimalik Eesti turul soetada. Analüüsi mõte on hinnata vara väärtust, passiivse tulu atraktiivsust, kuid ka neid väljastanud ettevõtte majanduslikku seisu, sest lõppude-lõpuks sõltub sellest võlakirjast saadava tulu tõenäosus.
Iute võlakirjade ülevaade
Võlakiri, mida me täna vaatame, on IuteCredit Finance 5Y Bond, tunnuskoodiga IUTE110026A Nasdaq Baltic turul. Tegemist on kõrge tootlusega korporatiivvõlakirjaga (ehk eraettevõtte poolt välja antud võlakiri), mille nimiväärtus on 100 ning pakutud kupongimakse (intress) 11%. Võlakiri registreeriti esmakordselt Nasdaq Baltic turul 11.10.2021 ning see aegub 06.10.2026 (lunastamise kuupäev).
Lisaks kõrgele intressile on tegemist tagatud võlakirjadega, mis tähendab, et võlakirjade nimiväärtus ja intressimaksed on garanteeritud Iute’ga seotud ettevõtete „käendusega“. Garantii on lisakaitse investoritele, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks 100% turvalise finantsvaraga.
Iute 2021. aasta prospektis on garantii juures mainitud, et garantiid pakkuvaid firmasid mõjutavad emitendiga sarnased ärilised riskid ning võib juhtuda, et nende poolt garanteeritud intressimakseid ja põhiosasid ei suudeta investoritele välja maksta.
Iute ettevõtte finantstulemuste analüüs
Iute Group tegeleb laenude andmisega eraisikutele, peamiselt alternatiivse laenuandjana (pangaväline laenuandja – non-bank lender), kuid väikese osa laenuportfellist moodustavad ka nendega seotud firma Energbanki kaudu väljastatud laenud. Grupp tegeleb vähesel määral ka kindlustuse ja e-rahakoti teenuste pakkumisega.
Grupi laenuportfell on kasvanud 193 miljonilt eurolt 2022. aastal 265 miljonini 2024. aasta teisel kvartalil; klientide koguarv 928 tuhandelt 2022. aastal 1,1 miljonini 2024. aasta teisel kvartalil. 12 kuu kogutulu oli grupil 2022. aastal 89,2 miljonit eurot ning 105 miljonit eurot 2023. aasta lõpus.
Vaatamata suurele kasvule on Grupi tegevus olnud viimastel aastatel negatiivne. 2022. aastal oli grupi EBITDA 45,1 miljonit eurot, langedes 44,9 miljonile 2023. aastal, mis pole iseenesest märkimisväärne muutus. Kuid viimased kvartalitulemused 2024. aastal on näidanud langustrendi jätkumist. 2023. esimeses kvartalis oli grupi EBITDA 11,8 miljonit eurot, kuid 2024. esimeses kvartalis oli see 10,6 miljonit eurot. Teise kvartali EBIDTA oli 2023. aastal 23,1 miljonit eurot, kuid 2024. aasta teises kvartalis ainult 20,5 miljonit eurot.
Lisaks tulude vähenemisele on vähenenud ka grupi klientide maksekäitumine. Grupp mõõdab oma klientide maksekäitumist ühikuga CPI30, mis näitab klientide osakaalu, kes suudavad oma kohustused täita õigeaegselt. 2022. aastal oli see näitaja 90,4% ning sama tulemuse märkisid nad ka oma 2023. aasta aruandesse. 2024. aasta ei ole grupile klientide poolest soodne olnud, st maksekäitumise näitaja langes 2024. aasta esimeses kvartalis ja teises kvartalis 86,4% juurde, mis on madalam võrreldes grupi 2023. aasta esimese ja teise kvartali 88,1%-ga ning on kaugel 2022. aasta 90,4%-st.
Vaatamata sellele on grupp teinud suuri edusamme väljaspool laenuportfelli suurendamist. Juurde on lisatud kaardita sularahaautomaate ning suurendatud oma kindlustusvahendusäri jms, kuid Eksponendi arvates ei kaalu see üle järjepidevat tulu langust.
1. Iute kasumlikkus
Kasumlikkus on Iute suur nõrkus hetkel ning seda on täheldanud ka Tarmo Sild oma viimase kvartali ülevaates, öeldes: „The least pleasing observations relate to the increased pressure on profitability, which the Group has not managed to cope in line with expectations“. Tõlgituna tähendab see sisuliselt, et kasumlikkuse vähenemine on probleem, millega grupp ei ole suutnud tegeleda.
Kasumlikkus on ettevõtte puhul oluline näitaja, sest see määrab ära ettevõtte võimekuse areneda ja laieneda. Ainuüksi raha kallinemise tõttu on oluline, et ettevõte toodaks järjepidevalt kasvavaid kasumeid, sest muidu ei suuda nad püsida eespool kulude tõusust. Kasumile tasuks tähelepanu pöörata ka sellepärast, et see näitab, et ettevõtte jaoks kallineb tootmine kiiremini nende võimekusest hindu tõsta. Kuna kasum tekib müüdud toodete hinnast pärast kulude mahaarvamist, tähendab kasumi vähenemine, et ettevõte ei suuda tõsta hindu sama kiiresti kui tema tarnijad või on ta hakanud oma tooteid varasemast odavamalt müüma. Seega on kasumi langemine märk sellest, et ettevõte ei pruugi tulevikus olla võimeline oma kohustusi katma.
Iute tegevuseks on laenude andmine, mis on teiselt poolt rahastatud laenudega (võlakirjad ja tavalised laenud). Antud juhul tähendab langev kasumlikkus seda, et grupp laenab kasvava kuluga raha, kuid teenib tuluna järjepidevalt vähem. Kuigi ettevõte ei ole veel lähedal kahjumi teenimisele, on näha kasvavaid nõrkuseid projekti üldises tulususes.
1.1. Kasum enne allahindluseid
2022 – 2023 ülevaade (12 kuud):
2022. aastal oli IUTE kasum enne allahindluseid ümmarguselt 40 miljonit eurot, kusjuures netotulu kokku oli neil u 80 miljonit. Vaatluse jaoks oleme me kasutanud ainult täismiljoneid. See tähendab, et Iute kasumlikkus oli 50% lähistel. 2023. aastal tõusis Iute netotulu 82 miljoni euroni, kuid nende kasum enne allahindluseid langes u 35 miljoni euroni võrreldes eelmise aastaga, mis tähendab, et nende kasumlikkus vähenes alla 50%.
Sellised muutused ei ole tavatud. Majandus on tsükliline ning paljustki sõltub ettevõtlus makromajanduslikest tingimustest. 2023. aastal kannatas üldine majandus dekaadi suurimate majandusšokkide käes – inflatsioon oli kasvanud topeltnumbriteni ning keskpankade strateegia oli järjepidevalt tõsta intressimäärasid. Kui baasintressimäärad tõusevad, muutub raha hind kallimaks, mis tähendab Iute jaoks otseseid kulusid, sest nad sõltuvad laenatud kapitalist.
Vaadates, kuidas kasum on moodustunud, on näha märke, mis võivad viidata järjepidevale kasumi vähenemisele. 2022. tõusis Iute intressitulu ca 25 miljonit võrreldes eelmise perioodiga. 2023. aasta lõpuks tõusis nende intressitulu kõigest 8 miljonit. See on huvitav, sest kui ECB (Euroopa Keskpank) tõstab baasintressi, tõuseb üleüldine laenude intress. See tähendab, et tahaks oodata intressitulu tõusu, mitte vastupidi.
Võiks öelda, et neto intressitulu langus on tingitud intressikulu tõusust ning see poleks otseselt vale. 2022. aruande kohaselt tõusid nende intressikulud u 6 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga ning 2023. aastal tõusid nende intressikulud u 8 miljonit võrreldes eelmise aastaga.
Samas lisades siia kõrvale bruto intressitulu, mis kasvas 2022. aastal peaaegu 30 miljonit võrreldes eelmise aastaga, kuid alla 14 miljoni 2023. aastal võrreldes eelmise aastaga, on näha, et nende tulu teenimise momentum on teinud peaaegu 50%-se pöörde. Teisisõnu võib öelda, et Iute võimekus piisavalt tulusaid laene omada on oluliselt halvenenud.
2023. aastal on näha, et vähenenud on kõiksugu tasude ja muude trahvide pealt teenitud tulu võrreldes varasema aastaga, kuid see pole niivõrd halb näitaja, sest igasugused kõrvalkulud ja karistused ei ole midagi, millest ettevõte tahaks sõltuda oma majandustulemustes. Sellised tasud viitavad tavaliselt kõrgetele lepingutasudele ja hilinemiste pealt teenitud tasudele ning kumbki pole ärilises mõttes kasulik.
2023. on näha märkimisväärset tõusu muus sissetulekus, mis on tõusnud üle 4 miljoni võrreldes 2022. aasta seisuga. Muu sissetulek on Eesti mõistes „muud äritulud“ ehk sissetulek, mille ettevõte teenib põhitegevusala välisest tegevusest. Sellise tegevuse hulka kuulub põhivara müügist saadav tulu, lootusetute nõuete tulu – sisuliselt igasugune tulu, mida ettevõte ei loo oma igapäevase tegevusega ning mille laekumine võib olla juhuslik.
Huvitav on 2023. aasta aruande puhul see, et ära on kadunud u 10 miljonit tulusid finantsinstrumentidelt võrreldes 2022. aastaga, mis on osutanud olulist mõju ettevõtte finantstulemustele. Samuti on 2023. aasta aruandest näha, et suure tõuke Iute kasumile on andnud valuutakursside muutusest tingitud tulu.
Hüpoteetiliselt, kui Iute tulu valuutakursimuutustelt oleks olnud 2023. aastal samaväärne 2022. tasemega, oleks Iute kasum enne allahindluseid olnud peaaegu 1 miljoni jagu väiksem 2022. aastast. See näitab, et Iute sõltus positiivse tulemuse saamiseks oluliselt äritegevusega kaudselt seotud tuludest, mis omakorda võib viidata nõrgenevale finantspositsioonile.
Positiivse külje pealt võib öelda, et Iute äritegevusest teenitud tulude osakaal oli 2022. aastal väiksem (muud tulud moodustasid u 23% kogutulust) kui 2023. aastal (muud tulud moodustasid u 18% kogutulust), kuid selle erinevuse põhjustas suuresti tulu finantsinvesteeringutelt, mis 2023. aastal oli 0 eurot, kuid 2022. aastal oli u 10 miljonit eurot.
Võrreldes 2022. aasta üldiseid tegevuskulusid (operating expenses) 2023. samade kuludega on näha, et 2022. aastal suurenesid tööjõukulud u 9 miljonit eurot ning 2023. aastal see pidurdus natuke vähem kui 5 miljoni euroni, kuigi üldised personalikulud kasvasid aastate lõikes endiselt. Ainuke selle kategooria alanev kulu oli amortisatsioon ning üleüldiselt suurenesid tegevuskulud u 6 miljoni euro jagu. Kuigi Iute suutis oma tulusid kasvatada 2 miljoni euro jagu, tõusid nende kulud 6 miljonit eurot.
Mis saaks siis, kui võrrelda Iute majandustulemusi teise külje alt? Hetkel oleme vaadanud puhast müügitulu (müügikulud maha arvatud) tegevuskuludega. Mis saab siis, kui me tõstame kuluartiklid ümber? Kui suure osa moodustavad tegelikud kulud tegelikust tulust?
Lähtudes sellisest lähenemisest oli Iute 2022. aasta kogutulu u 102 miljonit euro ning aasta kulud olid u 62 miljonit, 2023. aastal oli nende kogutulu u 111 miljonit ja kogukulu u 76 miljonit eurot. Protsentuaalselt tähendab see, et 2023. aastal moodustasid kulud Iute tuludest ümmarguselt 68% ning 2022. aastal moodustasid kulud tuludest ümmarguselt 60%, mis võrdub umbkaudu 8%-se erinevusega.
Samas vaadates kulude muutuse suhet 2022 ja 2023 vahel on näha, et kulud kasvasid aastases võrdluses umbes 22%, kuid tulud kasvasid samas võrdluses ainult umbes 8%. Selline erinevus võib taaskord viidata nõrgenevale majandustulemusele.
Vaadates lähemalt 2022 – 2023 aastate vahelist makrokliimat ning võrreldes seda Iute Grupi majandustulemustega, saame mitmekülgse ülevaate grupi finantsilisest tulevikust. 2022. algusest on näha inflatsiooni järjepidevat kasvu Eurostati andmetel. 2022. aasta teiseks pooleks oli inflatsioon ületanud 10% piiri.
Iute pakkus laenuteenuseid 2022. aastal Bosnias, Bulgaarias, Moldovas, Makedoonias, Albaanias ning Energbanki klientidele, mis on spetsifitseerimata riikidest. Tarbijahinnaindeksid 2022. aastal (inflatsioon) tõusid neis riikides järgnevalt:
Vaadates, et kõigi riikide tulemused on kahekohalistes arvudes peale Albaania, võiks öelda, et inflatsioonil oli tugev roll tulude vähenemises.
Liikudes siit edasi töötuse numbrite poole, on näha, et Moldovas kasvas töötus 2022. aastal, kuid jäi allapoole viimaste aastate haripunktidest. Albaanias oli töötuse muutus 2022. alates külgsuunaline ning ei näidanud otseseid muutuseid, Bosnias on töötus olnud õrnas languses alates 2022. aastast, Bulgaarias on samuti töötuse muutus olnud pigem külgsuunaline 2022. alates ning Makedoonias on samuti näha olnud töötuse trendi liikumist külgsuunaliselt. Töötuse numbrite järgi võiks öelda, et olenemata inflatsioonist oli riikide majandus tugev. Kõikide riikide tulemusi koos saab näha SIIT.
Palgad kasvasid jätkusuutlikult Albaanias, Moldovas ja Bulgaarias, ent palgakasv polnud nii tugev Põhja-Makedoonias. Bosnia kohta polnud võimalik enam-vähem kvaliteetset informatsiooni saada.
Statistika kohaselt võiks öelda, et riikidel, kus Iute tegutseb, läks pandeemiast olenemata hästi. Samas ei tasu unustada, et palgatõusu positiivset mõju vähendas inflatsiooni kasv. Kuna inflatsioon oli enamikes riikides kahekordsetes numbrites (peale Albaania), vähenes reaalne sissetulek enamuses vaadeldud riikidest. See võib olla üheks põhjuseks, miks Iute 2022 – 2023 aasta finantstulemuste kasv järsult pidurdus ning hakkas pöörduma vastupidiseks.
Samas makronäitajad on tagasivaatavad ning nendes peituv info ei pruugi olla kõige parema kvaliteediga. Selleks, et neist lähtuda, tuleks arvestada: makronäitajad antakse välja kvartali kaupa, äriliste otsuste tegemisel lähtutakse tuleviku perspektiivist, esitatud statistika ei ole täielikult läbitöötatud ning suudab näidata ainult Iute majandustulemuste ja makrokeskkonna vahelist võimalikku korrelatsiooni.
Võrreldes 2022. aastat 2023. aastaga, võime jagada Iute kogu intressitulu nende laenuportfelliga, et näha, milline on olnud nende protsentuaalne tootlus peamisest tegevusest. Sedasi saame teada, et Iute laenuportfelli tootlus oli u 40,53% 2022. aastal ja u 39,36% 2023. aastal. See aga tähendab, et vaatamata tulu kasvule, langes Iute tootlikkus põhitegevusest u 1% võrra.
Sellist olukorda võib seostada tegevusega, mis on kvantitatiivne – tegevus keskendub toodete koguse suurendamisele, mitte kallimate toodete pakkumisele. See võib tähendada mitut asja: 1) konkurents on tugev, 2) juhatus otsustas hajutada varasid näiteks riskide maandamiseks, 3) turuhind on elastne ning alternatiivseid hüviseid parema hinnaga küllaldaselt, 4) juhatuse tehingute tegemise võime on halb jne.
Eduka ettevõtte aluseks on võime järjepidevalt hinda tõsta. Kuigi see ei ole Iute antud tulemuste puhul eriti suur ohumärk, sest teadaoleva makrokeskkonna mõju on subjektiive, tekitab see endiselt küsimuse: „miks ei suudeta küsida kõrgemat intressi ajal, mil alusintressimäärad on kõrged?“.
2024. aasta ülevaade (1. ja 2. kvartal)
2024. esimeses kvartalis tõusis Iute aktiivsete klientide arv 271 tuhandeni ja klientide koguarv 1 miljoni kliendini. Laenuportfell kasvas 264,3 miljoni euroni, samas maksekäitumise näitaja taandus 86,4% juurde. Langesid intressitulud ja vahendustasud 22,4 miljoni euroni (bruto), millest neto intresside ja komisjonitasude tulu oli 15 miljonit. Kogutulu tõusis 26,4 miljoni euroni ning EBiTDA langes 10,6 miljoni euroni. Neto kasum kahanes 2,2 miljoni euroni.
Esmapilgul on siin näha kohe trendi, mis viitab kvantitatiivsele juhtimisele – üritatakse kasvatada klientide ja toodete kogust, selle asemel, et keskenduda vähestele, kuid hästi tasuvatele klientidele. Sellele viitab näiteks Iute aktiivsete klientide arv, mis on küll kasvavas trendis, kuid võrreldes kogu klientide arvuga, moodustab ainult peaaegu 30%.
Samas tegevjuht on öelnud: „Our efforts to invest in quality not quantity are beginning to pay off…“, tekitab küsimuse: „Mida mõeldakse kvaliteetse investeerimisega, sest hetkel on näha järjepidevalt investeerimisportfelli kasvu, kuid reaalse kasumi vähenemist?“. Kvaliteet on muidugi mitmeti mõistetav, kuid rahaliselt praegune tegevus hetkel kasulikkust ei näita. Võlausaldajate perspektiivist loeb eelkõige ettevõtte võime jätkuvalt suurendada teenistust, mitte niivõrd pehmed muutused. Samas kritiseerimiseks on kasulik vaadelda ka muid tulemusi.
Oma investorikõnes on tegevjuht tõdenud, et Iute tegevus on kannatanud pankade poolt suurendatud konkurentsi poolt, öeldes: „The price of loans came under additional pressure as a result of increasing competition from banks“, mis näitab, et tõenäosus Iutel tulevikus rohkem teenida on oluliselt ohustatud kõrgenenud konkurentsi tõttu. Laenud on väga hinnaelastne valdkond, kus hind määrab suuresti ära tarbija eelistused. Reaalsete intressimäärade (ECB langetatud intress ja huvi tulevikus intresse langetada) taustal võib kasvada konkurents pankadelt veelgi.
Lisaks muule mainis Tarmo Sild, et on rahul Iute 2023 Q4 ja 2022 Q1 väljastatud laenudega, sest nende maksekäitumine on 90% kandis, mis võib viidata ülalmainitud portfelli kvaliteedile. Kasvu olevat näha ka kindlustuse ja e-rahakottide teenuste hulgas ning töötatakse tegevuse effektiivsuse parandamisega ehk proovitakse kulud viia allapoole 40% tuludest.
Tarmo Sild tunnistas ka, et Grupi eesmärk on suurendada tasuvate klientide osakaalu, kuid hetkel on tegemist paigalseisuga selles osas. Olulistest kasumlikkuse näitajatest on näha, et tulemused varieeruvad, kuid ohumärkidele võivad viidata:
- omakapitali tootlus, mis on langenud 16,5%-lt 14,7%-le võrreldes eelmise kvartaliga,
- varade tootlikus, mis on langenud 2,9% pealt 2,5% juurde võrreldes eelmise kvartaliga,
- netokasum 2,85 miljonilt eelmisel kvartalil 2,22 miljonini,
- maksude-eelne kasumimarginaal 11,9% peale võrreldes eelmise kvartali 16,7%-ga ning
- intresside katvuse suhe 1,6-kordseks võrreldes eelmise kvartali 1,8-kordse näitajaga.
Kvartalisisesed kõikumised neis numbrites on normaalsed, kuid tasub jälgida jätkuva trendi olemasolu, sest need võivad viidata ettevõtte võimetusele tulevikus tulusalt tegutseda ning tasuda oma intressikohustusi.
2024. esimese kvartali äritulemusi vaadates on näha, et ettevõte on suurendanud oma tegevust Energbanki kaudu antavate laenutoodete osas ning pangaväliselt tegutsetakse peamiselt Bulgaarias, Moldovas, Albaanias ja Põhja-Makedoonias. Kui kasulik selline lüke on? See on hea küsimus arvestades, et Tarmo Sild on nentinud, et intressitulude vähenemise on põhjustanud Energbanki riigivõlakirjade tootlus.
Vaadates kasumiaruannet on näha, et sissetulek on tõusnud kõrvaltegevusalade puhul, kuid langenud peamisest tegevusalast. Intressitulud on langenud 2,6% võrreldes eelmise kvartaliga. Samas tõusnud on laenude administratiivsed tasud ja trahvid klientidele 19,6% võrreldes eelmise aastaga. Samuti on tõusnud muud äritulud võrreldes eelmise aastaga suuruses 119,10%.
Siit on näha kohe kahte ohumärki tulevasteks tuludeks:
1) intressitulu on languses, mis tähendab, et laenutegevus on grupile vähem kasulik,
2) kiiresti kasvab tulu muudest äritegevustest, mis võib tähendada, et ettevõte üritab kompenseerida intressitulude vähenemiselt tekkivat kahju, kuid ka seda, et ettevõte hakkab oma tegevust hajutama muude teenuste peale.
Kõrgem tulu halduselt on koormav klientidele ning võib pöörata neid konkurentide poole vaatama; kui rohkem tulusid tuleb trahvidelt, viitab see halvale kliendikäitumisele. Restruktureerimine võib tähendada head – kuskil mujal on rohkem raha kui laenudes – kui ka halba – juhatuse usk laenuäriga tulevikus edukalt teenida on vähenenud.
Lisaks muule on näha, et vähenema on hakanud ka valuutakursside muutustelt teenitav tulu, mis võib olla tavaline, kuid antud juhul on tulu langenud ligi 30%, mis võib viidata halvenevale makrokeskkonnale peamistes tegevusriikides. Näiteks võib see tähendada, et laenude väärtus eurodes väheneb, sest kohalik valuuta odavneb Euro suhtes.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga (1Q 2023 vs 1Q 2024) on näha, et ettevõtte kogutulu on kasvanud u 25 miljoni pealt 26 miljonile. Samas on näha, et intressitulu on langenud kahe perioodi vahel ligi 600 tuhat eurot. Kasvanud on küll pangaväliste laenude toodetav tulu peaaegu 200 tuhat, kuid Energbankist teenitud tulu on vähenenud peaaegu 700 tuhande võrra. Samuti on näha, et kõige suurem tulutooja trahvide ja haldustasude puhul on pangavälised laenud, mis on toonud tulude kasvust natukene vähem kui 300 tuhat eurot. Samas Energbanki poolne tulude kasv on olnud tühine.
See tekitab küsimuse, kas selline tegevus ei ole mitte kahjulik? Kuna pangad pakuvad grupile juba niigi suurt konkurentsi, ei tohiks grupp survestada oma kliente liigsete tasudega, sest see vähendab nende huvi laenutoodete vastu. Samas kõrgemate tasudega on nõus pigem halvenenud krediidireitinguga kliendid, kes pangast laenu ei saa või ei saa seda väga kergelt.
Muude äritulude puhul on taaskord näha, et lõviosa toovad sellest Iute pangavälised teenused, mis on neutraalne näitaja oma iseloomult. Huvitav on nende tulude sisu: umbes 1 miljon sellest on tasud, mis on laekunud kuluks kantud laenude eest saadud maksetest võlausaldajatelt, 475 tuhat moodustab kuluks kantud laenude müügist saadud tuluna, 168 tuhat eurot moodustab muude äriga mitteseotud tuludest ja 487 tuhat moodustab kindlustusvahendusest teenitud tulu.
See on huvitav, sest kuluks kantud laenude tulusid ei ole mõtet võtta arvesse üldise tulususe arvestamisel. Pigem on sellised tulud eelnevate perioodide kulude vähendajad, mitte arvestatav tuluallikas. Seega analüüsi mõttes oleks õiglane võtta need tulud muudest tuludest maha enne lõplikku arvestust, et vähendada andmete hägustamist.
Korrigeerides kasumiaruannet vastavalt reaalsele, uuele tulule, näeme, et Iute tulu kokku oli 24,9 miljonit eurot võrreldes 2023. aasta sama aja tulemusega, mis on 24,73 miljonit eurot, on näha, et aasta jooksul on Iute reaalne sissetulek märgatavalt kannatada saanud ning sissetulekut aitab rohkem pinnal hoida varasemalt tekkinud kulude vähendamine.
Intressitulu pakub samuti huvitavat ülevaadet. Näha on, et aastaga on vähenenud aastane intressimäär laenudelt, olles eelmise aasta samal ajal 48,1%, kuid olles nüüd ainult 37,7%. Kusjuures siinkohal on näha, et intressimäära langus on olnud mõlemapoolne (Energbank ja pangaväline).
Samas on näha, et kogu väljastatud laenude osa on tõusnud peaaegu 30% ning seda mõlemas suunas, mis võib viidata müüdud koguse, mitte kvaliteedi suurenemisele. Tõusnud on küll tulevikus laekuvad intressid, kuid see on oodatav, arvestades laenuportfelli enda kasvu. Protsentuaalselt on tulevikus laekuvad intressid langenud, olles praegu 8,33% lähistel suhtes kogu põhiosaga, mis on väiksem kui 9,33%-ne põhiosa suhe 2023 1Q-ga.
Vaadates haldustasusid ja trahve on näha, et peaaegu täielikult tuleb see sissetuleku osa hilinenud maksetega seotud tasudest ja muudest trahvidest, mis on kasvanud aasta jooksul 9,9%. See võib viidata halvenevale klientide kvaliteedile. Eriti, kui trend jätkub tulevastes kvartalites. Olukorda võib pidada eriti kriitiliseks, kui peaaegu 10% kogutulust moodustavad trahvid hilinenud maksete eest. See võib lisada stressi ettevõtte tulevasele maksevõimekusele.
Vaadates 2024. teist kvartalit (Q2) on näha, et aktiivsete klientide osakaal on kasvanud 268 tuhande kliendini, mis on väiksem 2024. aasta esimese kvartali 271 tuhandest. See üksi ei ole väga halb näitaja, sest äri on hooajaline ning väiksed hälbed ei pruugi midagi tähendada. Klientide koguarv kasvas 1,1 miljonini, mis on 100 tuhat rohkem eelmisest kvartalist ning taaskord viitab juhatuse soovile kasvatada müüdavat kogust.
Teises kvartalis suurendati laenuportfelli u 284 miljoni euroni, mis on u 20 miljonit suurem kui eelmisel kvartalil. Klientide maksekäitumise indeks on jäänud samale tasemele, olls natuke alla 2% madalam eelmise aasta samast ajast.
Intressitulu oli 45,2 miljonit eurot, mis on madalam 46 miljonist eurost eelmisel aastal. Kogutulu kasvas 53,6 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta 51,9 miljoni euroga. EBIDTA on langenud võrreldes eelmise aasta sama ajaga teenitud 23,1 miljonilt eurolt 20,5 miljonile eurole.
Oma ülevaates ütles Tarmo Sild, et vaatamata laenutulususe langusele suudab grupp endiselt kasumit teenida. Samas andis ta ka märku, et langev APR on ettevõttele kahjulik. Marginaalide languse osas viitab tegevjuht sellele, et 2024. aasta algusest on kasvanud kapitali hind u 6,2%, mis on negatiivselt mõjutanud tegevust. Samuti tunnistab tegevjuht, et laenudest laekuv käive on kasvanud ainult 3,4%, samal ajal on tegevuskulud kasvanud 5,6%. See on jätkuv kasumite survestaja.
Finantssuhtarvude puhul on näha mõlemas suunas liikumisi, kuid taaskord pööraks tähelepanu:
- intresside katvuse kordistajale, mis on nüüd 1,5-kordne võrreldes eelmise kvartali 1,6-kordsega,
- kasumimarginaal on 10,9%, olles 11,9% eelmisel kvartalil,
- netokasum on 4,068 miljonit eurot, olles 6,971 miljonit eurot eelmise aasta samal ajal,
- varade tootlus on 2%, olles 2,5% eelmisel kvartalil ja 4,2% eelmisel aastal,
- omakapitalitootlus oli 10,9%, olles 14,7% eelmisel kvartalil ja 23,4% eelmise aasta samal ajal.
Näitajad on järjepidevalt langemas ning võivad viidata oluliselt ettevõtte tulevase kasumlikkuse langemisele. Eriti karmis languses on omakapitali tootlus, mis tähendab, et ettevõtte ei suuda järjepidevalt osanike varasid kasumlikult juhtida, mis võib viidata suuremale kahjumi tekkimise riskile tulevikus.
Samuti tasuks tähelepanu pöörata varade tootlikkusele, mis on kõigest 2% ning langemas. Kuna ettevõte varad kasvavad jõudsalt (uued laenud on varad) oleks oodata varade tootlikkuse kasvu. Langev number selles valdkonnas tähendab aga seda, et ettevõtte võimekus oma varasid tulusalt kasutada on langemas.
Kvartalite võrdluses on näha, et ettevõte on suurendanud oma tegevuses põhiosa Energbanki tegevuse kaudu ja vähendanud pankade väliseid tegevusi.
Vaadates kvartali tulusid on näha, et müügitulu on endiselt languses, olles üle 800 tuhande euro väiksem eelmisest aastast. Võrreldes eelmise kvartaliga on osakaalult suurimad tulude kasvud olnud muu sissetuleku ja haldustasude ning trahvide osas. Muud äritulud on tõusnud eelmise aastaga võrreldes 83,2%.
Valuutakurssidelt teenitud tulu on samuti langenud märgatavalt, olles ligi 60% madalam eelmisest aastast.
Kokkuvõtlikult saame öelda, et need tulemused ainult süvendavad riske, mida sai mainitud eelmise kvartali arvestuse juures. Tähelepanu tasuks pöörata maksueelsele kasumile, mis on vähenenud aasta lõikes 39% – see on u 9%-ne langus pärast eelmise kvartali võrdlust.
Nagu ka eelmise kvartali puhul, on näha, et intressitulud on üldiselt languses, kuid ettevõtet veavad positiivsesse suunda muud tulud ja laenuhaldus / trahvide sissetulekud.
Taandades muud tulud sarnaselt eelmise kvartali arvustusele on näha, et võlakogujatelt laekunud maksed ja kuluks kantud laenude müügid maha arvates võib 2024. teenitud reaalseks kogutuluks pidada 51,154 miljonit eurot ja 2023. aasta sama aja reaalseks tuluks 50,261 miljonit eurot, mis näitab, et Iute reaalne teenitud tulu (mis ei arvesta eelmiste perioodide kulude vähendeid) on peaaegu samaväärne eelmise perioodiga.
Kuigi eelnevalt kuluks kantud laenudelt teenitud tulude teenimine on osaliselt hea asi, sest see näitab, et ettevõte suudab oma kulusid mingil määral juhtida, on tegemist negatiivse näitajaga, kui selline tegevus mõjutab oluliselt majandustulemusi, sest see viitab põhitegevuse nõrkusele.
Vaadates intressitulu lähemalt on näha, et praegusel kvartalil moodustab kogunenud intress põhiosades 7,49%, mis on langenud võrreldes eelmise kvartaliga. Eelmisel aastal samal ajal moodustasid tulevikus laekuvad intressid 9,25% põhiosast. Selline muutumine võib viidata järjepidevale tegelikule intressitulu langusele.
Tulevikus laekuvad intressid on raamatupidamislik arvestusmeede, millega kirjeldatakse lepingutelt laekuvaid tulusid tulevaste perioodide eest. Kui need numbrid langevad, tähendab see, et tulevikus (näiteks mõne kuu – aasta jooksul või mõne muu ajavahemiku jooksul) tasuvad laenulepingud ettevõttele vähem intresse, kui eelmisel vaatlusperioodil.
Vaadates trahvide ja haldustasude koosseisu on näha, et endiselt suurima osa moodustavad sellest trahvid. Positiivse külje pealt on näha, et trahvid on enam vähem samal tasemel, mis need olid eelmisel aastal, mis võib viidata maksekäitumise paranemisele.
Vaadates trahvide laekumise üldist muutust, on näha, et trahvid kasvasid õige natukene vähem eelmisest kvartalist ning asjaolusid võrdsustas see, et eelmisel aastal kasvasid trahvid kiiremini esimesest kvartalist. See võib viidata sellele, et laenuportfelli nõrkus sai alguse eelmisel aastal ning võis jõuda oma haripunktini nüüd. Kuid laenukäitumine on endiselt nõrk, mistõttu tasuks sellesse infosse suhtuda subjektiivselt ning oodata järgmiste tulemusteni.
1.2. Allahindluste ülevaade
Vaatlesime alguses ettevõtte tulusust, arvestamata laenudele tehtud allahindluste arvestamist. Allahindlused või ebatõenäoliselt laekuvad laenude osad põhinevad suuresti juhatuse isiklikul arvamusel ning on suuresti subjektiivne näitaja. Analüüsi esimeses osas keskendusime rohkem ettevõtte üldisele võimekusele oma tavapärase tegevusega raha teenida ilma muid faktoreid arvestamata.
Kas ebatõenäoliste nõuete osa polegi oluline? Kaugel sellest. Ebatõenäolised nõuded on sama oluline kui põhitegevus ise, kuid selgema ülevaate saamiseks on kasulik vaadelda neid kõigepealt eraldi. Vaadates kasumiaruannet, näeme allahindluste seisu perioodi lõpu seisuga. See võib meile näidata üldist trendi tegevuses, aga muud midagi.
Minnes tagasi 2022. aastasse, on näha, et Iute alustas aastat laenudele hinnatud allahindlustega summas 14 miljonit 993 tuhat eurot. Aasta jooksul hinnati ebatõenäoliseks lisaks 19 miljonit 327 tuhat eurot laene. See tähendab, et juhatus arvas, et selline osa tulevikus laekuvatest summadest tuleb kanda kuludesse. See aga ei mõjuta hetkel tegelikku kahjumit. Olulisem osa on „write-off“, mis tähendab mahakandmiseid. See on summa, mille ulatuses on reaalselt kantud kahjusid perioodi jooksul.
2022. aastal olid Iute mahakandmised 12 miljonit 726 tuhat eurot. See tähendab, et nii suur summa laenudest muutus reaalseteks kuludeks ehk need olid lootusetud nõuded. Lootusetute nõuete osa on oluline, sest selle kasvamine võib tähendada halvenevat varade koosseisu. 2022. oli muutus 2021. aastaga võrreldes positiivne, mis on iseenesest hea märk, sest see viitab varade koosseisu paranemisele. Samas võib öelda, et see on märk juhatuse võimekusest objektiivset hinnangut anda varadele.
Ütleme hetkel, et tegemist on hea märgiga, lihtsalt argumendi nimel. Huvitav on aga see, et 2022. aasta võrdluses 2021. aastaga on juhatus hinnanud ebatõenäoliseks oluliselt suurema osa laenudest kui 2021. aastal.
Vaadates 2021. aastasse korraks ning võrreldes, kui suure osa laenuportfellist moodustavad allahindlused ja mahakandmised laenuportfellist, näeme, et laenuportfell koos allahindlustega moodustab 120 miljonit 956 eurot. Jagame sellega allahindlused, mis on 14 miljonit 993 tuhat eurot, saame ümardatult 12,40%. Tehes sama mahakandmistega, näeme, et need on 14,05% koguportfellist. Selle näite puhul me lisasime allahindlused portfellile juurde, sest kui me hakkaksime neid netoportfellist lisaks maha arvama, tekitaksime me topelt mahaarvamise, sest netoportfelli numbri hulgast on allahindlused juba maha arvatud.
Liikudes tagasi 2022. aastasse ning rakendades sama meetodit saame, et Iute laenuportfell oli 215 miljonit 490 tuhat eurot koos allahindlustega, mis moodustasid 21 miljonit 593 tuhat eurot. Seega allahindluste osakaal oli 10,02% kogu laenuportfellist ning mahakandmised summas 12 miljonit 726 tuhat eurot moodustasid ümardatult 5,91% koguportfellist (mis on peale vaadates hea tulemus). Samas tasuks meeles pidada, et arvestades üldist portfelli kasvu, mis on kahe aasta bruto portfellide vahel 94 miljonit 534 tuhat eurot, on mahakandmised kasvanud perioodide võrdluses 6,98%.
Huvitav on 2022. aasta allahindluste puhul see, et kuigi tegelikud mahakandmised ja allahindlused üldse moodustavad Iute portfellist väiksema osa kui eelmistel aastatel, on kasvanud ebatõenäoliseks hinnatud laenude osakaal märkimisväärselt. Arvestades, et juhatus ise on hinnanud oma klientide maksekäitumise kõrgeks. Kust pärineb arvamus, et võimalikud tulud jäävad saamata?
2021. aastal moodustasid lisandunud allahindlused 16 miljonit 322 tuhat eurot, mis on 13,49% bruto portfellist ja samal tasandil tegelike mahakandmistega 14,05%. Sellist hinnangut võiks pidada üpris objektiivseks. Samas 2022. aastal moodustavad aasta jooksul kuluks kantavad laenud summa 19 miljonit 327 tuhat eurot ehk ümardatult 8,97% bruto laenuportfellist, mis on peaaegu täpselt 3% kõrgem tegelikest mahakandmistest.
Selline erisus ei jäta objektiivset muljet juhatuse arvamusest. Arvestades siia juurde veel, et 2021. aastal oli nende klientide tagasimakse indeks 87,8% ja 2022. aastal oli see 90,4%. Kui tõenäoline on, et olukord, kus maksekäitumine on parem, toob kaasa suuremad võimalikud laenude kuluks kandmised, kui madalama maksekäitumisega ajal? Teiseks on sügavalt kaheldav, et Iute ei kandnud 2022. aastal üldse kahjusid valuutakursi muutusest tekkinud põhjustel, samal ajal 2021. aastal on näha, et mahakandmised suurenesid, sest valuutakursside erinevus mängis selles oma rolli.
Sellised erisused seavad kahtluse alla terve allahindluste hindamise meetodi, sest kuigi 2021. aastal olid need lähedased tegelike kuludesse kandmisega, oli tegemist vahest liialt sarnaste numbritega. Kui suur on tõenäosus, et ettevõtte hindab oma eeldatavad mahakandmised peaaegu täpselt ära? Pigem kipub minema sedasi, kui aasta jooksul tegelikult ei kanta kulusid kontodelt läbi, vaid rehkendatakse need välja saamata jäänud tulude baasil ning korrigeeritakse natukene loogika andmiseks. Selline arvamus ei ole muidugi tõendatav, kuid sellegipoolest tõstatab küsimusi.
2023. aastal moodustas Iute laenuportfelli 293 miljonit 171 tuhat eurot laenud klientidele, pluss allahindlused summas 19 miljonit 779 tuhat eurot. See teeb allahindluste osakaaluks 6,32%. Mahakandmised moodustasid 23 miljonit 980 tuhat eurot, mis on 7,66% bruto portfellist.
Kuigi allahindluste osakaal on langenud, on tõusnud reaalselt maha kantud laenude osakaal. Aasta varem moodustasid allahindlused 10,02% portfelli kogumahust ning mahakandmised 5,91% portfelli kogumahust. Portfellide väärtused muutusid 97 miljoni 460 tuhande võrra, mis tähendab, et mahakandmised kasvasid ümardatult 11,55%. Võrreldes eelmist muutuste suhet (mahakandmiste muutus / portfelli muutus) on näha, et mahakandmised on hakanud moodustama suuremat osa portfelli muutusest, olles 6,98% varasemal perioodil.
2023. moodustasid lisandunud allahindlused 22 miljonit 308 eurot, mis on ümardatult 7,13% bruto portfellist. Samal ajal mahakandmised moodustasid 23 miljonit 980 eurot, mis on 7,66% bruto laenuportfellist. See võib taaskord olla märk juhatuse objektiivsusest.
Vaadates juhatuse hinnangut klientide maksevõimekusele, on näha, et 2022. oli maksekäitumine hinnatud 90,4% ning 2023. oli selleks 90,4% – mõlemal aastal hinnati klientide maksekäitumine samasuguseks. Miks on hinnangud laenude allahindlustele niivõrd erinevad? 2022. kanti kuluks 12 miljonit 726 tuhat eurot, kuid 2023. aastal kanti maha 23 miljonit 980 tuhat eurot, mis tähendab, et protsentuaalne muutus oli 88,43%. See pole üllatav, arvestades, et võrdes portfelli kasvuga, on mahakandmised kasvanud peaaegu 5%.
Mis sellise erinevuse tekitada võiks? Mõlemal aastal on hinnatud maksekäitumine klientide poolt samasuguseks, kuid laenusid kantakse maha ühel aastal märgatavalt rohkem, kui teisel.
Üks selgitus oleks maha kantud laenude vale arvestamine (ühel aastal on kantud maha rohkem laene kui oleks pidanud või pole seda tehtud piisavas määras). Teine selgitus võiks olla see, et klientide tagasimakseindeks pole objektiivselt hinnatud ning on kõvasti madalam 2023. aastal kui see oli 2022. aastal. Võimalusi võib olla teisigi, kuid need 2 tõusevad eriti esile, sest sobivad infoga.
Võttes arvesse ka seda, et olenemata laenuportfelli kasvust ja mahakandmiste kasvust, pole juhatus arvestanud uute allahindluste hulka oluliselt suuremaks eelmise aasta omast. Samas eelmisel aastal hinnati see oluliselt suuremaks sellele eelnenud perioodist. Samal ajal on tarbijakäitumise indeksid kahe aasta võrdluses (22 ja 23) olnud samad, mis on huvitav, sest võiks eeldada, et hinnangud tulevastele kahjudele on sarnased.
Olgu selle selgitus missugune tahes, üks asi on kindel – tänu neile numbritele on Iute suutnud näidata kogukulu laenudele tehtud allahindluste puhul väiksemana eelmisest aastast, mis suurendab nende netoportfelli väärtust. Kui Iute laenude allahindlused oleksid olnud vähemalt eelmise aastaga samal tasemel, oleks nende netoportfell vähenenud veel 1 miljoni ja 814 tuhande euro võrra vähemalt, mis on allahindluste kogusummade vahe. See oleks nende netoportfelli väärtuseks andnud 291 miljonit 357 tuhat eurot.
2024. aastal saame kasutada ainult auditeerimata 6 kuu aruannet, sest majandusaasta veel kestab. 6 kuu lõikes on näha, kuidas 2023. aastal hinnati ebatõenäoliseks ja kanti allahindlustesse laene suuremas määras kui tegelikult. Allahindlused oli 11 miljonit 351 tuhat eurot, kuid maha kanti 9 miljonit 626 tuhat eurot. Samas 2024. aastal on ebatõenäoliseks hinnatud ja allahindlustesse kantud 12 miljonit 432 tuhat eurot ja maha kantud 12 miljonit 991 tuhat eurot.
Seda võiks pidada taaskord objektiivsuse näitajaks, kuid see on kaheldav. Kuidas selgitada ebaühtluseid neis hinnangutes? Kuidas ühel perioodil hinnatakse nõuded ebatõenäoliseks üüratu varuga, kuid teinekord hinnatakse need ebatõenäoliseks pisikese puudujäägiga? Majandus on sinusoidne (liigub üles alla), kuid antud juhul on kaheldav, et tegemist on naturaalsest turu tegevusest tingitud muutustega.
Erinevalt aktsia hindade ennustamisest on klientide käitumine ettevõttele igapäevaselt teada, nad saavad rakendada meetmeid tulemuste parandamiseks vastavalt hetke olukorrale. Samamoodi on ettevõttel oma klientide kohta kvantitatiivne ülevaade, mis aitab neil teha kaalutletud hinnanguid tuleviku olukorrale.
Antud juhul pole näha järjepidevust hinnangute korrigeerimisel, vaid pigem seosetust. Antud juhul tähendab see olukorda, kus ettevõte saab näidata halvas majandusolukorras oma hinnatavaid kulusid väiksemana kui need reaalselt võiksid olla.
See aga suurendab nende laenuportfelli netoväärtust, sest nende 2024. aasta 6 kuu allahindluste kulu on väiksem nende 2023. aasta 6 kuu kulust. Samas 2023. aastal oli nende klientide maksekäitumise indeks 90,4%, kuid 2024. aasta kuuendaks kuuks on see langenud 86,4%. Kusjuures, 2023. aasta 6 kuu indeks oli 88,1%. Kuidas saab ettevõte öelda, et nende hinnatavad tulevikukulud (esitatud allahindlustena) on väiksemad hapuks läinud laenudest, kui nende tarbijate maksekäitumine langeb?
1.3. Puhaskasum
Võrreldes EBITDA näitajaid 2023. ja 2022. vahel, on näha, et need numbrid on püsinud peaaegu identsed. See ei ole aga kasumlikkuse mõistes kõige parem näitaja.
EBITDA võtab maksud, intressimaksed ja amortisatsiooni ning lisab need kasumi hulka tagasi, mis võib oluliselt hägustada tulemust. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus EBITDA suureneb, kuid tegelik kasumlikkus langeb.
Sisuliselt, kui ettevõtte peab rohkem intresse või makse maksma või amortisatsiooni kulusid kandma – tekib olukord, kus EBITDA suureneb ka siis, kui tegelik kasum jääb samaks eelmise aasta võrdluses.
Sellest annab aimdust mõõdiku ülevaade, mis on lisatud kvartaliaruannetesse. Näiteks 2024. aasta 6 kuu aruandest on näha, kuidas tegelik kasum langes 2,9 miljonit, kuid EBITDA langes 2,6 miljonit. Muutus tuleb sellest, et tulumaksueraldised on vähenenud, kuid intressikulud ja amortisatsioon on tõusnud. Teisisõnu on tekkinud arusaam, justkui poleks ettevõtte majandustulemused väga palju halvenenud, kuid samal ajal on langenud tegelik kasum ja suurenenud kulud.
Raamatupidamislikult on teada tõsiasi, et kasum ei võrdu rahaga pangas, vähemalt mitte igas firmas. See ei muuda kasumit endiselt väärtusetuks, sest kasum näitab ettevõtte võimekust tegevust jätkata. Kui firma ei teeni kasumit, jäädes nulli või kahjumisse, ei suuda ta endale lubada tulevikus lisakulutusi ega investeeringuid. Põhjus, miks kasum ei võrdu rahaga pangas, tuleb sellest, et kasumi kinnitamise hetkeks võib olla see juba ära paigutatud näiteks varadesse.
Võrreldes IuteCrediti 2022. aasta kasumit 2023. aasta kasumiga, on näha, et Iute maksudejärgne kasum oli 2022. aastal 17 miljonit 113 tuhat eurot, kuid 2023. aastal oli see 10 miljonit 256 tuhat eurot, mis on peaaegu 7 miljonit vähem eelmisest perioodist. 2023. aastal päästis ettevõtte ennast suuremast kahjumist tänu kasumilisadele, tuues kogutulu ligilähedasele tasemele 2022. aastaga (17 miljonit 264 tuhat eurot 2022. aastal ja 17 miljonit 124 tuhat eurot 2023. aastal).
Arvestades intressimäärade tõusu on normaalne, et laenudega tegelev ettevõte teenib keskpanga intressimäärade tõusu tõttu vähem kasumit. Samas on näha, et ettevõtte kasumlikkuse vähenemise taga on pigem võimetus teenida tulu piisavalt kiiresti. Sellele viitab netotulu tegevusest, mis on ainult veidi üle 2 miljoni suurem eelmisest perioodist, kuid laenuportfelli on kasvatatud jõudsalt. Kõike ei saa lükata tulususe kaela, on näha, et suure hüppe on teinud ka tegevuskulud üleüldiselt, olles kasvanud üle 6 miljoni euro.
Lisaks muule tasuks vaadata ka ettevõtte laenudele lubatud allahindluste osa: tõime varasemalt välja, et erinevus 2 perioodi vahel oli 1,8 miljonit eurot. See on oluline, sest need allahindlused mõjutavad maksueelset kasumit. Kui arvestada selle mõjuga, on näha, et tegelik maksueelne kasum ei oleks enam üle 12 miljoni euro, vaid oleks napilt üle 11 miljoni euro. See seab veel suurema kahtluse alla nende allahindluste tegeliku objektiivsuse.
Vaadates 2024. aasta 6 kuu aruannet ning võrreldes neid tulemusi 2023. aasta sama ajaga, on näha, et maksueelne kasum on langenud ligi 39%, olles 2024. aasta 6 kuu peale 4 miljonit eurot ja natukene peale. Ettevõte on oma kasumiaruandesse märkinud laenudele tehtavate allahindluste puhul summaks 12 miljonit 432 tuhat eurot, mis on jooksva perioodi kuluks arvestatud osa, kuid arvestades, et 2024. aasta 6 kuu lõpuks on kogu allahindluste hulk vähenenud võrreldes eelmise perioodiga ligi 4 miljonit eurot, võib see viidata sellele, et ettevõtte kasumlikkuse on toonud juhatuse ebapädev ebatõenäoliste laekumiste hindamine ning ettevõte võib tegelikult toota reaalselt kahjumit.
Kasumlikkuse osa on oluline, sest see võimaldab investoritel hinnata võimalikke tulevikuriske. Kuna IuteCredit pakub investoritele võlakirju, millel on suhteliselt suur kupongimakse, muutub iga kasumlikkuse vähenemine nende intresside katvuse osas kriitiliseks.
Tähelepanu tasuks pöörata ka viimasele 2024. aasta 6 kuu aruandele ning seal mainitud intresside katvuse näitajale, mis on hetkel 1,5-kordne. 2023. 6 kuu aruandes oli selleks näitajaks 1,8 korda. 2023. aasta lõpus oli see 1,8 korda, 2022. aasta lõpus oli see 1,7 korda. On näha, et see on aasta jooksul kõikunud, kuid praeguseks on see langenud allapoole 2021. aasta 1,6-kordset katvust.
Arvestades, et ettevõte on mitmekordistanud oma varade hulka nende perioodide jooksul, võib see olla märk oluliselt nõrgenevast finantsseisundist. Kuigi ettevõte suudab genereerida suuri rahavoogusid, on need kasutud, sest ei sisalda endas piisavalt suurt tulu, mis suudaks ära katta nende tegevuskulud.
2. Kulud
Kulude puhul on näha pidevat kasvu, kuid see ei ole ebatavaline. On ka näha, et kasvule on hoogu andnud tegevuse laiendamine. Iute suurimaks kuluartikliks on tegevuskulud, mis 2024. 6 kuu ülevaates moodustasid 23 miljonit 498 tuhat eurot, olles 2023. aasta samal ajal 22 miljonit 260 tuhat eurot. Aastate lõikes on need kasvanud: 2023. aastal kokku 47 miljonit 276 tuhat eurot ja 2022. aastal 41 miljonit 151 tuhat eurot.
Neist järgmine kulu on intressikulu, mis on jäänud enamjaolt samaks, olles 2024. 6 kuu kokkuvõttes 13 miljonit 909 tuhat eurot ja 2023. samal ajal 13 miljonit 99 tuhat eurot. 2023. aasta kokkuvõttes olid need 28 miljonit 194 tuhat eurot ja 2022. aastal olid need 20 miljonit 207 tuhat eurot.
Selles pole otseselt midagi imelikku, sest Iute rahastab oma tegevust lõviosas võlakirjade kaudu, mis on hoidnud nende üldised intressimääradest tingitud riskid madalana. Kolmas suurim kuluartikkel on laenude allahindlused, mida oleme katnud varasemalt mitmes kohas selle artikli jooksul.
Kulude kärpimine aitaks ettevõtet olulisel määral, sest see aitaks tõsta kasumlikkust. Arvestades, et 2024. aasta 6 kuu tulemustes on näha, et intressikulu ja laenude allahindlused on peaaegu samaväärsed, lisab see riske intresside katvusele tulevikus. Seda arvestades sellega, et ettevõtte klientide laenukäitumine on langenud ning võib langust jätkata. Seda eriti juhul kui reaalsed intressimäärad langevad, mis muudab üldise laenamise odavamaks. Odavamad laenud turul tähendab rohkem konkurentsi pankadelt, mis võib negatiivselt mõjutada nende võimet sissetulekut teenida.
Operatiivkuludest on näha, et ettevõtte suurimaks kuluallikaks on tööjõud. Ettevõte on palganud 979 töötajat 2023. aasta lõpu seisuga, mis on vahest liiga palju ettevõtte jaoks, mis tegeleb laenude valdkonnas – see ei vaja nii rohkelt töökäsi nagu tootmisfirma. 2024. aasta 6 kuu aruandest on näha, et töötajate arv on langenud, mis on hea märk. Samas kui ettevõte teeks selles osas lisakärpeid, lisaks see tuleviku mõistes rohkem turvalisust.
Võlakirjade hinnang
Hinnates võlakirju tervikuna on võimalik öelda, et hetkel veel suudab ettevõte katta oma intressikohustused ning võlakirjade kupongimaksetest ilmajäämine ei ole hetkel veel täielikult tõenäoline. Kuna ettevõte on maininud, et nad tegelevad järjepideva kulude vähendamisega, võib tekkida risk, et nad plaanivad tulevikus alandada kupongimakseid, kas läbi vahetusvõlakirjade vms meetodi.
Intresside katvus on hetkel ainult 1,5-kordne, mis ei pruugi olla jätkusuutlik pikas perspektiivis ning sellel tasuks tähelepanu hoida. Samuti ei ole ettevõte suuteline kasumeid kasvatama ning tulusus on langemas. Kui tulusus langeb edasi, võib see oluliselt mõjutada intresside katvust. Hetkel katavad intressitulud ära intressikulud, mis võlakirjaomanikele on rahustuseks, kuid langevad intressimäärad võivad tulevikus oluliselt mõjutada grupi võimekust selle saavutamisel.
Tagasimaksekäitumine on langenud mitme aasta madalaimale tasandile, mis võib viidata sellele, et konkurentsi nimel riskitakse madala krediidivõimekusega klientide kasuks otsustamisega.
Samuti on langenud APR näitaja ning tegevjuht on öelnud, et see võib langeda 37%, isegi 30% peale. See loob lisariske tulususele. Ettevõtte tugevuseks on pangavälised laenud, kuid nende nõrkuseks on tahe keskenduda Energbanki kaudu riigivõlakirjadesse ja muudesse vähetulusatesse toodetesse. Ettevõtet aitaks lühema perioodiga laenud erasektorile, mis kasvataks nende raharinglust ning oleks sedasi liitintressi mõjuga. Hetkel keskendutakse pikemale perioodile, mis tähendab, et raha ei vabane piisavalt kiiresti ning seda ei ole võimalik kergesti tagasi ringlusesse panna.
Hetkel tasuks oodata ära grupi järgmine ja ülejärgmine kvartal enne kui hakata uusi võlakirju soetama. Kui langused jätkuvad, süvenevad riskid tulususele ja riskid intresside katvusele.
Eksponent hindab selle võlakirja hetkel staatusega nõrk hoia, mis tähendab, et kui järgmine periood on samamoodi languses, võib see lisada oluliselt müügiargumente.
Viited ja allikad: